Seene osa samblikus on koguni nii suur, et selle alusel määratakse, milline on sambliku liik. · Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised.
· + 1.tsooni ja 2.tsooni liigid 4. Samblikud 4.1 Samblike üldiseloomustus. Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse
8 Islandi käokõrv Cetraria islandica Kirjeldus Põõsasjas tallus, tavaliselt 3-6 cm, harva kuni 10 cm kõrgune, hele- kuni tumepruun, alaosas punakas, harud lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Viljakehad esinevad harva, kasvab maapinnal. Üks tuntumaid ja enamkasutatavaid samblikke Eestis. Eriti hästi äratuntav tänu enda kitsastele lapikutele harudele, püstisele kasvule ja põõsjale tallusele. Harud on enam-vähem ühtlaselt pruunid, vahel osutub alapool heledamaks. Lähedastest liikidest on hea eristada pseudotsüfellide abil, nimelt on need alapool asuvad väiksed valged laigukesed või servimisi kriipsukesed. Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Igapäevane kasutus Islandi käokõrv kasvab maapinnal nõmme- ja palumetsades, nõmmedel, loopealsetel ja liivikutel. Tuntud on ta ilmselt oma raviomaduste tõttu
indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 9 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel.
indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel.
Mõned samblikud kõlbavad ka süüa, kui muud pole: islandi samblik, koer-kilpsamblik jmt Lihhenoindikatsioon Paljud samblikud on tundlikud õhus levivate ainete suhtes, seetõttu saab teatud liikide esinemise või vitaalsuse järgi määrata õhusaaste sisaldust. Linnas jäävad järgi näiteks: - Väävliühendite suhtes vastupidavad; - Nitrofiilid; - Tolmu taluvad. Paljud samblikud kasvavad väga aeglaselt, nad on kogu tallusega pidevalt eksponeeritud kahjulikele ainetele. Tolm sadestub tallusele ja takistab fotosünteesi. Tolm ja keemilised ained muudavad substraadi happesust (paljud samblikud on spetsialiseerunud kas happelisele või neutraalsele-aluselisele substraadile, seetõttu kasvavad ka lehtpuudel ja okaspuudel sageli erinevad liigid, rääkimata paekivist ja graniidist). Samblike kasutusalad · Ravimitööstus · Toiduks (inimesed, loomad, k.a. põhjapõdrad) · Parfümeeriatööstus · Looduslikud värvid · Dekoratiivmaterjal (eriti põdrasamblikud) ·
annaabi.ee 
