et siis Euroopale näidata kuidas tugevat süsteemi kasvatada. Sest tõsiasi, et Doudou Diene on pärit Senegalist, väga etniliselt mitmekesisest riigist, ei tähenda, et Eestit peaks sama saatus tabama. Kasutatud kirjandus: KMA, 2006, Eesti elanikkonna jagunemine kodakondsuse järgi; Kehtivad elamisload kodakondsuse järgi KMA, 2006 Kodamkondsusasjade korraldamine Koorits V, 2007, ENPA president jätkas Tallinnaski Eesti-kriitikat http://www.postimees.ee/200907/esileht/siseuudised/284082.php BNS, 2007, Van der Linden soovitab panustada suhetesse idanaabritega http://www.postimees.ee/240907/esileht/valisuudised/285006.php BNS, 2007, ÜRO eriraportöör soovitas Eestile mitut riigikeelt http://www.postimees.ee/280907/esileht/siseuudised/286000.php Henno E, 2007, Uurimus: Eesti venelaste identiteeditunnetus on nõrk http://www.postimees.ee/031007/esileht/siseuudised/287094.php
Otsekohe pärast Vilmsi arreteerimist astunud aga kokku revolutsiooniline komitee, kuhu kuulus Vilms, ja järgnevatel öödel levitati linnas lendlehti endiselt. Politsei vabastanud Vilmsi, sest näinud, et lendlehti levitati edasi. Advokaadina tuli Vilmsil veidi oma senist illegaalset tsaarivalitsus-vastast võitlustaktikat muuta ja nüüd näeme teda Tallinnas tegutsemas avaliku tegelasena mitmesugustes organisatsioonides. Illegaalset tegevust jätkas ta teatud määrani Tallinnaski ja tema nimi leidus ka Tallinna sandarmivalitsuses poliitiliselt kahtlaste isikute nimekirjas. Maailmasõda vajutas oma pitseri sellele ajastule ja tolleaegsele poliitilisele elule. Ent ka sõjaolukorra ajal leidis Vilms võimalusi Eesti anatoomia lähemaks kaalumiseks ja propageerimiseks. Tuli 1917. aasta rebolutsioon. Tsaarivalitsus kukutati ja riigivõimu hakkas juhtima Ajutine Valitsus
(1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi romeniid vahel isegi kõrtsis. (1) 12 Kõrvuti importveinidega joodi kohalikke puuviljaveine, mida valmistati õuntest, võib-olla ka pirnidest; allikas esineb veel ka kirsivein. (1) Euroopas üks levinuim ja Tallinnaski väga hinnatud vürtsivein oli klarett, mis sai veinilt kanguse ja jõu, vürtsidelt aroomi ning meelt magususe. Sageli kiputi seda tavalisele veinile eelistama, sest ta oli kange ja hakkas ruttu pähe. (1) Veinijoomine oli keskaja Liivimaal luksus, kindel tunnus kõrgseltskonda kuulumisest. Veini joodi ikka ainult pidulikel puhkudel, sündmuse tähtsusest olenes veini kvaliteet. Klarett oli kõige luksuslikum ja kallim alkohoolne jook, mida Tallinnas pruugiti
Rüüstamistele, tapmistele ja muule vägivallale leiti piiblist küllalt õigustusi. Lääne-Euroopas algas pikk, poolteist sajandit kestnud ususõdade ajastu. Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. aastal. Jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu. Reformaatorite tööd hõlbustas üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel. 14. septembril 1524 vallandus Tallinnaski pildirüüste. Katoliku kiriku vastu vihale aetud rah vahulk vallutas ja rüüstas dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses tänu sellele, et kirikueestseisja oli jõudnud ukselukkudesse sulatina valada ja uksi ei saadud lahti. Samasugused rahutused leidsid 1525. aastal aset teisteski Eesti linnades. Nende mõjul suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks Martin Lutheri õpetus (luterlus, luteri usk)
vanalt Kallastelt abi tuli paluma. Tallinna Nõukogu ehk sovett üritas valimisi sellegipoolest tühistada ja nõudis kogu võimu endale, nii nagu Lenini tollane loosung ette nägi. 1. juulil tuli Maanõukogu ehk Maapäev kõigest hoolimata kokku ja hakkas Eestile esimest eestlaste valitsust koostama. Enamlased selliste arengutega ei leppinud - ei Eestis ega kogu Venemaal. Oktoobris korraldasid nad Petrogradis riigipöörde ja Tallinnaski pidi rätsep Sammal maapoiss Roole kurvalt teatama, et vihane ja käratsev rahvamass on Maapäeva laiali ajanud. Õnneks jõudis Maapäev enne laialiajamist kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis ja moodustada organid tegutsemiseks põranda all. Seda läks vaja varakevadel, veebruaris, mil oli ette näha, et enamlaste juhitud Venemaa, olles Saksamaa ees täiesti kaitsetu, ei suuda ära hoida Eesti sattumist Saksa okupatsiooni alla
asutamisel Tartus (1631) ja Tallinnas (1633). Juriidiliselt vormistatud pärisorjus, eestlaste surumine ainult alamklasside seisundisse ja Eesti ala administratiivne killustatus takistas rahva normaalse ühiselu arenemist ja pidurdas ühtse kirjakeele väljakujunemist. Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules