LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel
puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise Parameetrid · Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil PnP · Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega-see toimub arvutis automaatselt. Mitte PnP süsteemides tuleb kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid
oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburlane, putuktoidulised taimed. 10) Selgita mõistet metabolism? Raku tasandil toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 11) Mis on dissimilatsioon? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. 12) Nimeta dissimilatsiooniprotsesse inimkehas. Glükoosi - ja valkude lagundamine. Kõik lagundamisprotsessid. 13) Kuidas jaotub dissimilatsiooni käigus vabanenev energia? Energia, mis vabaneb, talletakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (umbes 40%), soojusena eraldub (60%). 14) Mis on assimilatsioon? Too näiteid assimilatsiooniprotsessidest. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. 15) Kuidas muutub organismi vananedes assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsesside vahekord? Dissimilatsioon on ülekaalus vananedes. 16) Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? Lipiide lagundamisel (rasvad).
Calvini tsükli reaktsioonides tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid afa väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus- veefotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks. Taimedele Heterotroofsetele organismidele Biosfäääri säilitamisel Tärklis talletakse säilitusorganites, glükoos elutegevuseks vajaliku energia saavad h F tagab süsiniku ja hapniku ja teiste on energeetiliselt kasutatav rakkude üksnes org aine järk-järgulisel oksü. keemiliste elementide ringe, mitokondrites, sahhariidide moodustamine, Kui f lakkaks, siis saaksid mõne aja atmosfääris paiknev hapnik on Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest möödumisel otsa ka org aine varud, maad ümbritseva osoonikihi
3) Aine omastamine/sünteesimine - assimilatsioon= anabolism Näiteks: fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees Aine lagundamine/eemaldamine - dissimilatsioon= katabolism Näiteks: seedimine, hingamine Trenn on töö: ülekaalus on lagundamine, taastumise ajal toimuvad valdavalt sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni käigus orgaanilised ühendid lõhustatakse lihtsama ehitusega moleku- lideks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine. Energia,mis vabaneb, talletakse energia- peamine makroergiline aine on ATP. Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehi- tusega orgaanilisi ühendeid: sahhariide,li- piide,valke,nukleiinhappeid. 4) Epiteel ehk kattekude: • Ehitus: paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. • Ülesanne: katta teisi kudesid ja elundeid. • Näiteks: ripseepiteel, näärmepiteel. Lihaskude: • Ehitus: rakud on pikliku kujuga.
17 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 247-248. 18 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 97-99. 19 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 190. 20 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 248. 9 2. semantilist mälu, kus talletakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse, omandamiseks ei pea otseselt tegutsema ja kasutatkse eeldab teadvustatust ( vesi hakkab keema kui temperatuur on tõusnud 100 kraadini jne); 3. episoodilist mälu, mis on seotud eelkõige inimese endaga, praktilist tegevust pole vaja, kasutamine eeldab teadvustamist.21 Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta
1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks. Õli seemnetes raps. Viljas oliivid, pähklid. Vahad Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel. Täidavad kaitsefunktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha, vill. On kaetud pehme loomse vahaga. Liitlipiidid ehk fosfilipiidid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega
moodustumine loomadel) rasv juhib (alandab halvasti soojust külmumistemperatuuri) siseelundite ümber olev külma võetud kartulid rasvakiht (nt neerude rasv on magusad (tärklis). Keemiline kaitse Keemilne kaitse Keemiline kaitse- muna- ja kaitse keemilste rasvkoesse talletakse piimavalkudel on võime ühendite eest nt kehavõõrad siduda mürkaineid glükuroonhape rasvlahustuvad mürgid (raksmetalle, alkaloide). (dioksiinid) Kohvis palju alkaloide Mida vanem ja paksem on piimaga kohv piim seob
Info esindub verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete skeemidena, tinglike koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonist mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam, vähem detailne, skemaatilisem. Mida kauem aega võtab lühikõne, seda väiksem on lühimälu maht vastavate ühikute jaoks. (Petersonid sisekõne kaashäälikud ja nr segamini halvad tulemused tänu silpide omavaheline interferents :S) 3) Püsimälu talletakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus; isiklikult olulised teadmised, oskused, kogemused. Lühimälus püsimällu saab infot aktiivse verbaalse kordamisega, info mõtestamsiega, seostamsiega varasema infoga, tugevad elamused. Osa materjali on üldistatud kujul. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamsieks kõrgetasemelist organistasiooni nt materjali korrastamine
annaabi.ee 
