Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka lemmikloomadega (koerad), kes võivad rikkuda floorat oma väljaheidetega ning tallumisega. Lisaks asub Kassinurme linnamäe lähistel ka raudtee, millest tingituna ka võimalik reostus. Kaitse järelvalve tagatakse talgutega, seadustega, maastiku hooldamisega(niitmine, võsaraie ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega. Kasutatud allikad: · Eesti Metsaselts. 2010. Kassinurme linnamägi. http://www.metsaselts.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=76&Itemid=162. (03.12.12). · Wikipedia. 2012. Kassinurme linnus. http://et.wikipedia.org/wiki/Kassinurme_linnus . (03.12.12). · Kink, H. & Erg, K. 2010. Kassinurme allikad. http://loodus.keskkonnainfo
karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp.Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi.Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka
asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke, võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki. Tihti andsid seltsiliikmed ehituseks tasuta palke ning materjal veeti kohale ja osa ehitustöidki tehti talgutega. Ehitus tuli odavam kui saadi kasutada mõnda endis magasiaita või kõrtsihoonet. 20.sajandi alguses nõuti juba kindlaid ehitusprojekte. Uuematel seltsimajadel ehitati saali ja lava kõrvale riidehoid, jalutusruum, einelaud ja majapidaja korter. Hiljem tulid juurde väikesed näitlejate ruumid. Hiljem tulid veelgi suuremad hooned, sageli kivist. Pritsikuurid 20.sajandi alguses hakkasid Eesti külapilti mitmekesistama tuletõrjeseltside pritsikuurid. Nende seltside esmane
talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem. Vanemal ajal olid heinamaad ühised, hein tehti talgutega ühiselt ja pärast jagati talude vahel. 19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje. Kaugematele heinamaadele mindi heina tegema mitmeks päevaks, ööbiti küünides. 19. sajandi lõpuni niideti kogu hein vikatitega, hiljem tulid hobuniidumasinad ja 20. sajandil traktorid. Lehisvihtu, vitstega kokkuköidetud oksakimpe tehti lammastele ja harvem teistele loomadele
*Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem. Vanemal ajal olid heinamaad ühised, hein tehti talgutega ühiselt ja pärast jagati talude vahel. 19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje. Kaugematele heinamaadele mindi heina tegema mitmeks päevaks, ööbiti küünides. 19. sajandi lõpuni niideti kogu hein vikatitega, hiljem tulid hobuniidumasinad ja 20. sajandil traktorid. Lehisvihtu, vitstega kokkuköidetud oksakimpe tehti lammastele ja harvem teistele loomadele
Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa  üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari  või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud. Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain. Talude heakorrastamine: lille- ja õunapuuaiad. Kodukaunistamiskampaaniad. Riigijuhtidel oma talud. Tööstus 1920.a Vene turu ärakukkumine Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus
annaabi.ee 
