docstxt/130475421434022.txt
Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948). (tõrvapapiga hüdroisolatsioon ei ole vastupidav ja sobiv lahendus tänapäeval ehitamiseks) (Veski 1948). Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad ● Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. ● Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. ● Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. ● 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). ● Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58)
Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: · puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on
maht. Kõi- gi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t)
Kõi- gi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: · puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on
maht. Kõi- gi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t)
varrastest ja paigutatakse väljapoole range. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 119 8.1.4 Tala kaudne toetus Kui tala ei toetu mitte seinale või postile, vaid teisele talale, tuleks lisaks muudel põhjustel nõutavale armatuurile arvutada ja paigaldada täiendav armatuur taladevahelise kontaktjõu vastuvõtmiseks. See nõue kehtib ka plaatidele, mis ei toetu tala ülemises pinnas. Taladevaheline toetusarmatuur konstrueeritakse toetava tala töötavat pikiarmatuuri ümbritsevate rangidena. Osa range võib paigutada väljapoole kahe tala ühisosa (vt joonis 8.4). toetav tala kõrgusega h1 toetuv tala kõrgusega h2 (h1 h2) Joonis 8.4 - Toetusarmatuuri paiknemine kahe tala lõikumispiirkonnas (plaan) 8.2 Täisplaadid Armatuuri vähim ristlõikepind f
Joonis 2.56 Röntgendifraktogramm panipaigana kasutatavast kütmata keldrist võetud proovist (proov 2, 1 m kõrguselt põrandast). Faasianalüüsi tulemusena identifitseeriti joonise all toodud soolad. 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud
annaabi.ee 
