Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni. 8008 -oli esimene nii numbrilise kui ka tekstinformatsiooni töötlemist võimaldav mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 0,2 MHz ja sisaldas 3500 transistori. 8080 -esimene laiemat kasutamist leidnud mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 2 MHz ja sisaldas 6000 transistori. 8086 -Arvutustehnika arengut enim mõjutanud (mõjutav) mikroprotsessor. 90-95% personaalarvutitest põhinevad mikroprotsessoritel, mis on 8086 otsesed järeltulijad (tunnevad 8086 käsustikku- nt. 8088, 80286, 80386, 80486, Pentium, Pentium II, Celeron, AMD K6 jt.). Anti seeriatootmisesse VI 1978.a
peatüki ATmega168 Andmeleht enne kõik tükid hakkasid k tulnud.Ma soovitan vastu kopeerida proovi kood andmelehel, vähemalt seni, kuni sa aru, kus magic bitt tulema. Ma ka soovitan vastu tehes init funktsioon liiga seadistatav; lihtsalt luua com port kord ja teha sellega. Paindlik konfiguratsioon muudab teie programm oluliselt suurem. Esimesed magic bitti (Edastuskiiruse register) on esitatud tabelis 19-1. See on väga masin sõltuvad; pea kompileeri kui muudad oma seadme taktsagedusel. Andmeleht ka tabeleid loetletakse magic väärtused. väärtus kirjutatakse kella generaator, kus kellad UART. Kuna boodikiiruse register on 12 bitti lai ja AVR 8-bitine tuum, me peame lahku kirjutada kaheks pooleks. Vastavalt andmelehel kella generaator uuendatakse, kui madal bait kirjutatakse. Seega boodikiirusega registrisse tuleb kirjutada suure bait esimesena. Järgmine on kujundamisel, enamik asju nendel päevadel vaikimisi "8N1", ja see on, mida me teeme sii 19.10
. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina - uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal *Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel aeglus. *Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu.
juhtautomaate. Juhtautomaatide realiseerimiseks on välja töötatud terve eraldi haru kuna juhtautomaati võib suuresti pidada protsessori südameks ning seejuures haaravad ka ligikaudu 60% kristalli pinnast. 3. ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE SÜNKROONNE siin andmete lugemist reguleerib clock. Hea: andmete vahetuseks üks kindel, kellast sõltuv standard. Halb: kõik siiniga ühendatud seadmed peavad töötama samal taktsagedusel aeglus. ASÜNKROONNE siin ei ole otseselt kellaga reguleeritud. Hea: siiniga ühendatud seadmed ei pea töötama sama taktsageduse juures. Kriitiliselt tähtis on aga nö kätlemise (handshaking) kasutamine. TAGASISIDETA siin A) andmed edastamiseks valmis. B) saadetakse välja DataValid signaal. C) seade/ funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. D) DataValid signaal läheb madalaks. E) Andmed kaovad siinilt.
SRAM on ehituselt keerulisem, aga olulidelt kiirem mälutüüp ning DRAM on ehituslikult lihtsam, aga ka SRAM'st oluliselt aeglasem mälutüüp. SRAM (Static Random Access Memory) SRAM ehk staatiline muutmälu on ehituslikult keeruline mälutüüp (infot hoidmiseks kasutatakse trigereid), mida on väga kallis toota ning mis on väga kiire. SRAM'i kasutatakse peamiselt protsessorite vahemäludes (kuid ka muude seadmete puhvermäludes) ja sellisel juhul töötab see mälu protsessoriga samal taktsagedusel. Kui me kasutaksime SRAM tüüpi muutmälu personaalarvuti muutmäluna, siis oleks see mälukivi väga kallis, suur ja üsna palju võimsusttarbiv. Lisalugemist: wikipedia.org DRAM (Dynamic Random Access Memory) Arvuti muutmälu tehakse enamasti DRAM tüüpi mälukiipidest. DRAM on ehituslikult oluliselt lihtsam kui SRAM (sisuliselt piisab ühe biti säilitamiseks ühest kondersaatorist ja ühest transistorist), seega on selle mälutüübi tootmine ka oluliselt odavam
realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. *Kiire ülekanne(Look ahead carry generator) *Summaatori tehted: A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne ja asünkroonne[3] *Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel - aeglus. *Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)Andmed kaovad siinilt.
Vasakpoolne näitab ennustust: 1- tuleb siire 0-ei tule siiret. Parem näitab eelmise siirde tulemust: 0 – ei tulnud siiret, 1-tuli siire. Sedasi saab vale ennustuse teha kahel korral, mille järel muudetakse ennustust. Hinnaguline 90% Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Mälu mis töötaks protsessesori taktsagedusel oleks vajaliku mahtude juures liiga kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab ootama andmete ja käskude saamist põhimälust. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutatavat osa programmist. Vahemälu on kiire kuid väikesemahuline. Alati on võimalik vahemälus mõni osa asendada teise infoga põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati vajadusel laadida. Vahemälu organiseeimine:
maks", millest ühes asub protsessor ja operatiivmälu ning teises kõik ülejäänud siiniga ühendatud seadmed. Nende maailmade ühenduslüliks on siinikontroller (bus control- ler). Sellise lähenemise eelised ühtse süsteemi ees on järgmised. Välissiinil olevad seadmed saavad omavahel andmeid vahetada protsessori osa- võtuta. See hoiab kokku protsessoriaega. Välissiin võib töötada oluliselt madalamal taktsagedusel kui protsessor. Sel moel saab kasutada kiiremaid protsessoreid välissiini kiirust suurendamata. Loetleme levinud välissiinid. 16 · ISA23 on siin laiusega 8 või 16 bitti. Tüüpiliseks taktsageduseks on 8 MHz, sellel sa- gedusel on andmeedastuskiirus 16 MB/s. ISA-siini laiendusplaatide paigaldamiseks on enamasti tarvis teada (või osata muuta) plaadi riistvarakatkestuse (IRQ) numbrit ja mäluaadressi (I/O address)
umbes 1,5 korda) KNI ehk MMX2 Katmai New Instructions on samuti Inteli poolt välja töötatud. Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid
Pentium III (koodnimetus Katmai) tuli turule 1999 veebruaris. Taktsagedused algavad 450 MHz-sist. Protsessor sisaldab 9,5 mln. transistori. Põhiosa sarnane Pentium II protsessoriga, 11 kuid käsustikku täiustatud 70 uue käsuga, mis suurendavad oluliselt jõudlust liikuvate piltide ja heli töötlemisel Pentium IV. Eelmise jätkuvalt täiustatud variant. Töötavad taktsagedusel kuni 2-4 GHz. Alljärgnev diagramm annab ülevaate integraalskeemis sisalduvate transistorite arvu kasvu kohta. Moore’i seadus ütleb, et integraalskeemis sisalduvate transistoride arv kahekordistub iga 18 kuu järel. (Gordon Moore oli üks Intel’i rajajaid ja seadus on sõnastatud aastal 1965). Moore ennustus oli tehtud järgneva 10 aasta peale. Kui vaadata ülaltoodut Inteli mikroprotsessorite
annaabi.ee 
