reaktsioon olema alati seotud teatud tundega. Väikelastele tuleb oma tundeid alati ka sõnadega väljendada: vanemad peavad selgelt välja ütlema, kas nad on hetkel vihased või rõõmsad. Samuti nimetage sõnadega tundeid, mida laps väljendab. (61.lk) Vanemad, kes arutavad oma lapsega kogu aeg vaid täiskasvanute teemasid, võimaldavad juba väikelapsele suures osas iseseisvust. Nad käituvad nagu treener, kes ei anna õpilasele kõigepealt kätte reketit ja palli, vaid hakkab kohe taktilisi peensusi ja strateegiaid arutama. Mängija teeb küll näo, et saab kõigest aru, ja proovib näpunäiteid platsil realiseerida, kuid tõenäoliselt tema mäng ebaõnnestub, kuna tal puudub mängutehniline väljaõpe. (64.lk) Täiskasvanu ja laps asuavd võrdsele tasandile ja tegutsevad samal positsioonil, nii et kumbki ei saa teisele suunda ette näidata. Sellist moodsat lapse kohtlemist peetakse tänapäeva ühiskonnas täiesti normaalseks
nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel järgmised omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. programmid, projektid. vahepealse kestusega - plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Nim taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale, missioonile, siis taktika keskntub inimestele ja tegevustele. Taktilisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikese arvu tegevusi. Koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest, suunatud lähimate eesmärkide
piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Sele 1 Aurumasin (Nagi) Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902. Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode lisandumise tempo oli autoajaloo algusaastatel äärmiselt tagasihoidlik. Kuni esimese 5
Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine. Autol oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali asendas gaasikang. Ühesilindrine mootor, mis asus auto
Tagaliinimängija peab mängima kaitses, kuna üheblokist on rohkem võimalusi mööda lüüa. Kahebloki julgestamisel on erinevad võimalused ja taktikalised lahendused, tavaliselt määratakse kindlaks, millise tsooni mängija julgestab sulustajaid. Iga kaitsesüsteem näeb ette mängijate vastava asetuse väljakul. (E. Liik, 2006) 11 5.1. Julgestamise süsteemid. Võrkpallis on väga palju taktilisi tegevusi ja teatud omadustest kujunevad välja erinevad süsteemid: · vastasvõistkonna ohtlike tegevuste vastu (palling, rünnak, blokk) · mängija (d), kes julgestavad blokeerimist, sõltuvalt nende algpositsioonist (kesk-, äär-, blokist vaba mängija). (A. Beljajev, M Savin, 2002) Joonis 1. Väljaku taktikaliste kaitsesüsteemide moodustamine. (A. Beljajev, M Savin, 2002)
Vahel on mängutaktikale vastavalt planeeritudki üheblokk, siis julgestab samuti kõrvalt vaba mängija. Tagaliinimängija peab mängima kaitses, kuna üheblokist on rohkem võimalusi mööda lüüa. Kahebloki julgestamisel on erinevad võimalused ja taktikalised lahendused, tavaliselt määratakse kindlaks, millise tsooni mängija julgestab sulustajaid. Iga kaitsesüsteem näeb ette mängijate vastava asetuse väljakul. (E. Liik, 2006) Julgestamise süsteemid. Võrkpallis on väga palju taktilisi tegevusi ja teatud omadustest kujunevad välja erinevad süsteemid: vastasvõistkonna ohtlike tegevuste vastu (palling, rünnak, blokk) mängija (d), kes julgestavad blokeerimist, sõltuvalt nende algpositsioonist (kesk-, äär-, blokist vaba mängija). (A. Beljajev, M Savin, 2002) Kaitsetegevus rünnaku vastu. Mängijad algpositsioon on kahes reas, igal mängijal oma tsoon:
annaabi.ee 
