mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar)
Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine)
Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas)
Vastupidine kalduvus tuleb ülikriitilisest kaalutlemisest. sotsiaalne soovitavus- peaks vastamisaega pikemaks muutma. Tähendab vastuse redigeerimist. Ajapiirang suurendas sots soovitavate vastuste arvu hinnanguliste küsimuste puhul Lisalugemist Klein, S. B., Babey, S.H. & Sherman, J.W. (1997). The functional independence of trait and behavioral self-knowledge: Methodological considerations and new empirical findings. Social Cognition, 15, 183- 203. 6. ISIKSUSEOMADUSTE TAKSONOOMIAD. ISIKSUS, SITUATSIOONID JA KÄITUMINE. Kirjandus K: Isiksuseomaduste taksonoomia (loengumaterjal) K: Fleeson, W. (2004). Moving personality beyond the person-situation debate. Current Directions in the Psychological Science, 13, 83-87. K: Mischel, W., Shoda, Y., & Mendoza-Denton, R. (2002). Situation-behavior profiles as a locus of consistency in personality. Current Directions in the Psychological Science,11, 50-54. S: Asendorpf, J. B. (2004). Personality: traits and situations. In P. J
Nt emakeelest antakse õpilastele õppida alust, öeldist, määrust, täiendit jne. Kuigi õpetajal on samal ajal silme ees ka see, mida ta õpilastelt ühe või teise sisuga ootab, ei ole sellest eriti kombeks rääkida. Segaduste vältimiseks tuleks õpetajatel õpiülesandeid andes pöörata tähelepanu ka sellele, kas õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste
Nii on neid võimalik esitada tabelitena – Sisu (vertikaalis) ja sooritsena (horisontaalis). Sisulise korral loetletakse, milliseid õppematerjali sisulisi komponente silmas peetakse ehk sisu loetelu. Soorituslik – mida õpilane peab õpitavast valdama ehk soorituslikut oskused väljendavad õpilase sisu omandamist. B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad: Eesmärkide taksonoomiad ning klassifikatsioonid kirjeldavad nende (eelpool) eesmärkide saavutamist väljendava käitumise põhiliike, aga BLOOMI koolkonna õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad võimaldavad kirjeldada õpitulemusi kognitiivses, afektiivses ja psühhomotoorses valdkonnas. Kognitiivne taks. – Bloom et al. 1956 Afektiivne taks. - Krathwol, Bloom Psühhomotoorne taks. –
Org. kultuuri tagajärjed ehk tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine, 2. Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu, 3. Järjepidevuse loomine, 4. Identiteet ja üksmeel, 5. Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest. Loe lisaks: Siimon, A., Vadi, M. Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999 ptk.6.1, ja 6.3, lk.133-135, 141-158: Organisatsioonikultuur, organisatsioonikultuuri taksonoomiad. 2.4 Suhtlemine organisatsioonis* Suhtlemine ja kommunikatsioon ei ole sünonüümid kuigi neid tavakõnepruugis nii kaustatakse. Suhtlemine on oma olemuselt laiem mõiste. Suhtlemine koosneb: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon, 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine, 3) vastastikune mõjutamine. Kommunikatsiooniprotsessi omadused: 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju, 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel, * Peatükk baseerub primaarselt M
annaabi.ee 
