6. Mis on väljasuremise võlg? Väljasuremise võlg – Extinction debt •Ajaline nihe häirefaktori toimimise ja tegeliku väljasuremise vahe Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu e. Liikide hulka mis praeguste olude püsimisel mingi aja jooksul välja sureb Lävi – asurkonna arvukuse või tiheduse see suurus, mis toob kaasa väljasuremise 7. Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust? ● keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine,keskkonnasaastamine ● Võõraste liikide sisetoomine ● Taimede kasvukohtade ning loomade elukohtade hävinemine ● kliimamuutus (?) ● (ületarbimine, ahelhäving, võõrliigid, elupaikade kadumine) Eelisjärjestamise alused 7 slaidid 1. Mis alustel on proovitud eelisjärjestada ökosüsteeme – elupaiku? Loodusrikkuse hävimisega on seotud lugematu hulk probleeme.
Ainult üks parameeter – oligomeri pikkus K. Homolooge pole vaja tuvastada, järjestusi pole vaja joondada. Oligomeeride sageduste põhjal arvutatakse distantsmaatriks. Puu konstrueerimiseks kasutatakse distantsmeetodeid. Geenide sisaldus genoomis – puud konstrueeritakse distantsmeetoditega: liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse jagatud ortoloogsete geenide osakaalu põhjal. Või säästumeetodiga: taksonile omistatakse skoor vastavalt homoloogsete geenide olemasolule. Geenide järjekord genoomis – korreleerub organismide evolutsioonilise kaugusega. Liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse geenide järjekorra muutmiseks vajaliku ümberkorralduste arvuga. Meetodid, mis kasutavad DNA järjestusi: Konstrueeritakse kõikide geenide geenipuud. Liigipuu hinnang kujuneb geenipuude põhjal.
jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!) 19.Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia? Homonüümianähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus Sünonüümiaon sama või lähedane tähendus . 20. Prioriteedireegel nomenklatuuris. Kõlblikke nimesid võib samale taksonile olla aja jooksul pandud mitu (need on siis sünonüümid!). Neist on kehtiv („valid“) , tavaliselt vanim (kuid mitte enne 1758. aastat!). Tollel on prioriteet. Kui vanim osutub mittekehtivaks (näiteks on kasutatud homonüümina mitme taksoni kohta või on valesti määratud), kehtib vanuselt järgmine kõlblik sünonüüm. Kui noid pole võtta, luuakse uus nimi. Prioriteedireeglist võib teha erandeid (kui näiteks leitakse mõni väga vana, juba unustatud nimi) nomenklatuurikomisjon. 21
Üksteise järel pai- gutunud harunemispunkte on aga nii palju, et linneeliku hierarhia kategoo- riaid lihtsalt ei jätku. Algul püüti sellest üle saada kategoorianimetus- test hoopiski loobumisega, asendades need numbritega. See süsteem ei saa- nudki aga pooldamist leida. Praegu kasutatakse teist, linneeliku süsteemiga kompromissi taotlevat võimalust. Kujutleme ühte fülogeneesipuu haru (klaa- di), mida peame vastavaks ühele seni sugukonnaks peetud taksonile. Selle klaadi kammipiidena üksteise järel asuvad külgharud võime kõik tinglikult nimetada alamsugukondadeks, loetledes neid klaadi alusest tipu poole mine- vas järjestuses (vt. joon. 4; sellel kujutatud sugukonna alamsugukonnad A - E tuleks loendades esitada nii: Sugukond X Alamsugukond A Alamsugukond B ... ... Alamsugukond E. Raskused fülogeneetilistel puudel kujutatu üleviimisel tavapärasesse
Nomenklatuur Olemus: reeglistik, mis käsitleb kõikide eluslooduse liikidele jt taksonitele teaduslike nimede andmist, nende kasutamist ja (vajadusel) nende muutmist On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid Igal taksonil saab olla ainult üks korrektne nimi st. igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh
Selline võrdlemine võimaldab määratleda mittekultiveeritava bakteri fülogeneetilise kuuluvuse (koha elupuul) ja leida talle sarnaseimad kultiveeritavaid bakterid, kelle kasvutingimuste uurimine aitab välja töötada meetodeid seni mittekultiveeritavateks osutunud bakterite kasvatamiseks laboratoorsetes tingimustes. Fluorestseeruvate geeniproovide abil saab teha mittekultiveeritavaid baktereid nähtavaks. Kui geeniproovina kasutada DNA lõike, mis on omased kindlale taksonile (nt. perekond, hõimkond, riik, domeen), siis saab kindlaks teha bakteri süstemaatilise kuuluvuse ja hinnata proovides erinevatesse taksonitesse kuuluvate bakterite osakaalu. 53 STERILISEERIMINE JA DESINFITSEERIMINE Maakera biomassis ca 50% moodustavad mikroobid. Inimese kehas ja kehal on rohkem mikroobirakke kui keharakke. Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid täiesti tappa, olenevalt moodusest.
annaabi.ee 
