keegi tegelikult aru, mida ollakse õppima tulnud ja võimalike eriala vahetamise soove ei saa olla. Seega pean ,,ülistama" seda ainet kõige paremas tähenduses, sest tänu sellele ainele olen ma üsna kindel, et see on üks neist erialadest mida ma TTÜs õppida sooviksin. Oma arvestus töös arutlen ma antud loengute põhjal(mis meeldis, mis ei meeldinud, mida sain uut teada, mis oleks võinud teist moodi olla): 1. 4. september 2012 - Indrek Rokk, Andres Taklaja 2. 2. oktoober 2012 - Janno Viiding 3. 30. oktoober 2012 - Kaido Kikkas 4. 13. november 2012 - Reena Mägi 5. 14. november 2012 - Lauri Luhasalu 6. 27. november 2012 - Agu Leinfeld Härra Taklaja rääkis Raadio- ja sidetehnika instituudist ja telekommunikatsiooni ajaloost, vähemal määral ka võimalikust tulevikust. See oli minujaoks ilmsalt üks halvema kuulatavusega loenguid selle õppeaine juures. Põhjuseid miks ta minujaoks
väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu. Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida me täpselt õppima hakkame ning, et telekommunikatsiooni valdkonnas on väga palju suundasid. Professor Andres Taklaja rääkis meile telekommunikatsiooni ajaloost, et see tekkis suitsust, mis oli esimene sidepidamise viis. Pärast suitsu peeti inimestega ühendust akustiliste meetodite kaudu, nimelt löödi trummi ning trummiheli jõudis info saajateni kiiremini, kui seda hobusega tehes oleks tehtud. Siinkohal mainiksin ka telegraafi, milles kasutati morset. Morset kasutatakse tänapäevalgi ning enamjaolt raadioamatööride seas. Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi
0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz 300 195 0.000000095 43 0.000000058
ferromagneetikud magnetiliselt pehmeteks ja kalkideks, arvutuste põhjal on katsekeha nr.3 ja- nr.2 magnetiliselt kõva ning katsekeha nr.1 pehme materjal. Seega võib kasutada katsekeha nr.3 ja nr.2 m püsimagnetina ja katsekeha nr.1 magnetjuhina eriti vahelduvvoolu korral . [ 3 ] Arvutatud katsekeha nr.1 tulemused on ligilähedased kirjandusele vastavale raua magnetilistele omadustele. [ 4 ] Katsekeha nr2 ja nr3 katseandmed pole täielikud 9. Kasutatud materjalid 1. Taklaja, P.Laboratoorne töö nr4. https://moodle.e- ope.ee/pluginfile.php/843452/mod_resource/content/1/Lab_4_Magnetmaterjalid.pdf 2. Taklaja,P. Laboratoorne tö nr4. Lisa : https://moodle.e- ope.ee/pluginfile.php/846811/mod_resource/content/2/Lab_4_Lisa_Magnetmaterjalide %20parameetrid.pdf 3. Materjalid E-õpe keskkond: http://e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2248/html_materjalid.zip/magnet4.html 4
Rakvere Ametikool Sten Taklaja Al10 Fibonacci jada Referaat Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................1 Fibonacci Arvud.............................................................................................2 Fibonacci side kuldlõikega.............................................................................3 Pilte................................................................................................................5 Videod...........................................................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................................19 Sissejuhatus Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1= 0 ja F2=1 ning iga järg...
riigivaraseaduses ettenähtud juhtudel jne. Komisjoni esimees: Urmas Klaas Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo Komisjoni liikmed: Hannes Astok Margus Lepik Aivar Riisalu Marek Strandberg Olga Sõtnik Jüri Tamm Ester Tuiksoo Toomas Tõniste Taavi Veskimägi Komisjoni ametnikud: Marin Daniel Piia Schults Liivia Soone Teele Taklaja Margit Ubaleht Sirje Viitmaa 7 -Põhiseaduskomisjon Põhiseaduskomisjon menetleb juhtivkomisjonina põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning seaduste eelnõusid, mis reguleerivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kohtute, õiguskantsleri ning Riigikontrolli tegevuse korraldust, kohaliku
loengul. Romaani tegevustik hõlmab õigupoolest vaid mõned päevad 1937. aasta sügisel ja järgmisel kevadel. Peategelaste käikude ja arutluste taustal avaneb kilde 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilas elust: tänavatelt ja Toomemäelt, tudengitubadest, loengusaalidest ja kohvikutest, sellest kirjandustudengite teisest ülikoolist. Psühhoanalüüsist mõjutatud ro maanis tegutseb üliõpilaste kvartett Naatan Üirike, Juku Leebram, Verner Taklaja ja Tõive Pärdijaak , kes otsustab üksteist jälgima ja analüüsima ha kata. Tä helepanu koondub vastuolulise, ent kõigi meestegelaste meeli ärevil hoidva naisüliõpilase Asse Jairuse ümber. Naatan Üirike - Ta on tartu lähedalt maalt pärit, kes on orb. Ta on väga vaene ning jutu alguses on näha, et tal pole ra mida raisata kohvikutele. Kuigi ta käib kohvikus vaid eemärgil näha Asset. Raha aga tal pole. Kui ta tänaval kord kohtas Asset, siis
Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703
Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767
välja anda üks number, ja see jäi 1941 ka viimaseks, kuna sakslased keelasid lehe ilmumise. Seda üht numbrit trükiti siis juurdegi. Alles saksa ajal said vastavas värvingus ajalehed avaldada, mis 1940-41 õieti juhtus. Postimees ja Eesti Sõna ilmusid kakskeelsetena (tähtsamad sõnumid olid ka saksa keeles), kuid tõid ära ka kaotused eesti ajakirjanike ridades. Tuntud suurmehed Jaan Tõnisson, Eduard Laaman (Vaba Maa toimetaja), Harald Tammer (Päevalehe viimane toimetaja), Jaan Taklaja (EAL esimees) jpt küüditati ja nende saatusest ei teatud midagi. Arreteeritute nimekiri ulatus samuti paarikümne nimeni. Venemaale mobiliseeritud ajakirjanikud olid eesti ajakirjanduse jaoks samahästi kui kadunud. Kõneldi 150 ajakirjanikust, kes Eesti Vabariigi lõpuaegadel ajakirjanikuna leiba teenisid, aga ära viidi ju teisigi, kes millegagi olid avalikkuses tegelenud (ühistegevus, kaitseliit jne see oli kõik nõukogude valitsuse silmis kuritegu).
annaabi.ee 
