e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) paigalseisus tõmme max; kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm võrdub tegeliku sammuga b) paigalseisus tõmme maksimaalne: kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 arvestuslikul horisontaallennu kiirusel
4) 𝜂𝑚 0,85 kus 𝑃𝑡 on rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW; 𝑔 − raskusjõud, kg/N; 𝜂𝑚 − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 [3]. Vastavalt valemile 2.4 on staatiline võimsus 785 W. 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS Töömasina koormusdiagrammi saamiseks leitakse selle takistusmomendi sõltuvus ajast 𝑀 = 𝑓(𝑡). Antud näite puhul puhul on tegu ajas muutliku astmelise koormusdiagrammiga, mis saadakse momendi taandamisega töömasina võllile. Kogutöötsükli osadeks on vagoneti liikumine söödahoidlast laudani, kus suletud värava korral toimub peatumine, distantsiks 88m ning ajakulu ettenähtud kiirusel 73,33 s. Edasi liigub vagonett 3,8m vahedega, ajaga 3,17 s niiviisi 10 korda ning seejärel 42m tagasi lauda väravani, milleks kulub 35 s ja lõpuks tagasi
* Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. * Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on
Ajamimootoriks valida asünkroonmootor, millelt käitatakse konveieri veotrummel reduktori vahendusel, ülekandearv i = 7,8, kasutegur r = 0,96. Koormatud lindi korral on konveieri takistus Ft = 360 N, lindi kiirus vt = 3,25 m/s. Veotrumli läbimõõt Dtr = 675 mm. Töömasina takistusmoment Ft Dtr 360 0,675 Mt = = = 121,5 Nm. 2 2 Taandame töömasina takistusmomendi elektrimootori võllile Mt 121,5 M t' = = = 16,23 Nm. i r 7,8 0,96 Mootori pöörlemissagedus peaks olema v 3,25 nm = i= 7,8 = 11,95 s-1. D 0,675 Lähim sünkroonvälja kiirus on 12,5 s-1, s.o. 750 min-1. Mootori võimsus peaks olema vähemalt 18
vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu kinnituskoha ja võlli telje vahelise kaugusega (raadiusega) meetrites saame võlli pörlamist takistava momendi suuruse. Kui laagrite pöörlemistakistus on normi piires, tuleb mutri asend võlli suhtes märkida kärnidega. Alles pärast seda võib mutri lahti keerata, paigaldada tihendi kaanega ning, keeranud mutri kärnideni kinni, splintida. Enne takistusmomendi mõõtmist tuleb vedavat hammasratst pöörata 4...5 pöörde võrra, et viia laagrite veerepind tööolukorra lähetasse seisundisse. Laagrite suurendatud eelpinge kutsub esile laagrite kiire kulumise ja kinnikiilumise.Vähendatud eelpinge halvendab hambumist,kutsub esile hammaste kulumise ja auto vabal veeremisel müra. Pärast laagrite lõplikku reguleerimist tõmmatakse vedava hammasratta võlli ääriku kinnitusmutter lõpuni kinni ja splinditakse
käivitusreostaadiga. Saavutame käivitusvoolu vähenemise ja käivitusmomendi suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m, M0 töömasina takistusmoment nurkkiirusel =0, N.m, Mtn töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m,
komponendi tasakaalustamiseks tuleb kasutada kaht väntvõlli võimsusega Ne = Ne sk. pöörlemisega ühesuguse nurkkiirusega (ülekanne 1:1), kuid 28.Kiiruskarakteristikud kui diiselmootori tööreziimide vastassuunas pöörlevat hammasratast , milledele on kinnitatud kaks iseloomustajad. Sõukruvi takistusmomendi ja "neelatava " võimsuse arvutustes võrdset massi (mvk1=mvk2) ehk nn. dünaamilist vastukaalu. Mootori tööreziimi all mõistetakse tööprotsessi kulgemise tingimusi, võetakse esimene ruut- ja teine mootori pöörete kuubis korda . Üles-alla liikuvate teise järgu inertsjõudude tasakaalustamiseks, mida iseloomustab tööprotsessi põhinäitajate kogum : Msk = C1n2 ja Ne sk = C2n 3 , kus C1 ja C2 on tegurid , mis on
annaabi.ee 
