vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine
seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal
tulemust ja esitada seda kui tõde. Kui mingid jäljendused on tehtud väga veenvalt, siis inimene hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam mõistust ja on kunstiliste vahenditega manipuleeritav. Rõhutab kunsti kasvatuslikku funktsiooni. Jäljendav kunstiteos kui varju vari. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. 2. Poeetika – Poeetika on luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Poeetika on teadus,
võib väita, et ka silma poolt esile toodud omailmade pildivõrgustik ehk vaade erineb liigiti suuresti. Kärbes ei näe ämblikuvõrku. Samasugust subjektiivsust kohtame ajast rääkides Aeg kui momentide rida kulgeb eri omailmades erinevalt, vastavalt momentide arvule, mida subjektid mingi ühe ja sama ajavahemiku kestel kogevad. See ei ole loomulikult väikseim võimalikest mõõdetavaist ajaühikuist, vaid väikseim meeleorganitega tajutavaist. Aja moment on sarnaselt elementaarsele nägemiselemendile väikseim ja jagamatu ajaühik, mis vastab jagamatule elementaaraistingule ehk momendimärgile. Inimese puhul on väiksemaiks tajutavaks ajaühikuks 1/18 sekundit. Oluline, et "moment on kõigi meelte jaoks ühepikkune, sest kogu meelelise tunnetuse aluseks on sama momendimärk". St inimkõrv tajub kaheksateist
keskpaigani. Ta loogika seostub tunnetusteooria ja elamisõpetusega, kuna pidas keele- ja loogikavorme ühtlasi olemise vormideks. A. sõnastas esimesena täpselt induktsiooni ja deduktsiooni erinevuse, esitas üksikasjaliku süllogismide õpetuse (kui A=B ja B=C, siis A=C) ning üsnagi täpse tõendusteooria. A. filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Arvustas Platoni ideeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumaltult (materialistlik vaade). Kosmoloogias arendas geotsentrilist maailmasüsteemi, bioloogias kirjeldas ja püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Pedagoogikas jagas kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades kaht viimast (ateena kasvatus). A. eetika on eudaimonistlik (kõlbluse allikaks on inimese tung õnne poole), kesksel kohal oli selles vooruseõpetus. Voorused jagas dianoeetilisteks (vaimseteks) ja eetilisteks (tahtelisteks).
Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Aristoteles rajas formaalse loogika (ainus vastava valla õpetus kuni 19. sajandini...). Keele- ja loogikavorme pidas ühtlasi olemisevormideks. Klassifitseerija. Küsis, mille poolest asjad sarnased ning mille poolest erinevad. Aristoteles võttis omaks nelja elemendi (tuli, õhk, vesi ja maa) ning lisas sinna viienda eetri kõrgemate sfääride jaoks. Arvustas Platoni ideedeõpetust. Eitas, et ideed saavad olla eraldi meeleliselt tajutavaist asjust. Asjad tema arvates vormist (morphe) ja mateeriast (hyle). Vorm idealistlik moment objektide juures hing või siis kvaliteet, põhjus või eesmärk. Absoluutne vorm siis justkui Jumal. Tunnetuses pani rõhku kogemusele, veelgi enam aga tunnetusele endale. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti. Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Organisme juhtinuks hing (inimesel mõistuslik hing).
annaabi.ee 
