filosoofilist analüüsi jõuab Merleau-Ponty järelduseni, et maailm on transendentaalne alati rohkemat kui meie tunnetus kogeda võimaldab. Maalikunst on justkui abivahend millega me saame osa rohkemast maailmast kui muidu, kunstnikud annavad maailma edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas. Minu jaoks on just 20. sajandi
kirjanduslike assotsiatsioonide kaudu. Loodus ise on selle järgi esteetiliselt väärtusetu. 3. Teaduslik väärtustamine – a) Kõigepealt tuleb nõustuda, et mõnesugune teaduslik informatsioon juhib meid tõepoolest eemale tegelikust looduselamusest. (molekulaarstruktuur) b) Teisest küljest, teistlaadi teadusinformatsioon jälle rikastab või muudab meie algset tajukogemust loodusest. (päritolu, ehitus, toimimine) 6. ESTEETILINE OBJEKT 1. Kirjeldage fraasi „E-objekt“ vähemalt kolme tähendust. Tinglikult võib eristada objekti-keskseid (eksisteerivad isegi siis, kui me neid parasjagu ei koge) ja subjekti-keskseid (eksistents sõltub mingis mõttes subjekti kogemisaktist) tähendusi! Järgmised on kõik objektikesksed tähendused: 1. kunstiteos – iga asi, mis on kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne 2
1.Tavaarusaam vaatlusest (49-50). Induktivistile on nägemine oluline kahes aspektis. Esiteks saab vaadelda ümbritsevat otsesel teel ehk sama informatsioon. Teiseks näevad kaks vaatlejat üldjuhul sama asja, kui vaatlevad sama objekti või olukorda ühes ja samas kohas ehk sama informatsioon. 2.Visuaalset kogemust ei määra alati kujutis võrkkestal (50-55). Ei pruugi samad vaatlejad saada sama visuaalset kogemust. Vaatlused pole ühesugused sest nägemistoimingul vaatlejati saadavat tajukogemust ei määra ainult kujutis võrkkestal. See, mida vaatleja näeb sõltub osalt vaatleja varasemast kogemusest, teadmistest ja ootustest saadava kogemuse suhtes. Vaatlused on erinevad, 2 näidet lk 52. Üldiselt: see mida vaatleja näeb, subjektiivne elamus, mille ta saab silmitsedes objekti või mingit olukorda, ei olene ainuüksi kujutistest võrkkestal, vaid ka vaatleja kogemusest, teadmistest, ootustest ja kogu tema vaimsest või hingelisest seisundist
Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire - Depersonalisatsioon- tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, kõrval seisvad. Äärmuslikul juhul ,,kehast väljas tunne" - Derealisatsioon ümbrusega seonduv (indiviidid, objektid) ebareaalsustunne. Tunne, et viibiks justkui udus, unes, mullis; ümbrus elutu, visuaalselt moondunud. - Säilub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust - Pärsivad limblilise süsteemi aktiivsust, vähendades traumaga soetud assotsiatsioonide levimist, blogeerib HPA telje ja noradrenergilise süsteemi aktiivsus - Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid - Seega need kogemused annavad võimaluse moduleerida akuutset stressireaktsiooni, aga kui need sümptomid püsivad, siis muutuvad aja jooksul häirivaks PTSD dissotsiatiivne alatüüp
surmalähedaste kogemuste korral kogetuga. Seda võivad kõik inimesed ise järele proovida. Kuid oluline on märkida ka seda, et antud katses tekib eespool kirjeldatud tunne ainult mõneks hetkeks ( s.t. väga väikese mõõdetava aja jooksul ), kuid SLK-de korral on selline tunne ajas pidev. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta ,,inimene külg ees" ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid ,,inimene nägu ees". Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole
surmalähedaste kogemuste korral kogetuga. Seda võivad kõik inimesed ise järele proovida. Kuid oluline on märkida ka seda, et antud katses tekib eespool kirjeldatud tunne ainult mõneks hetkeks ( s.t. väga väikese mõõdetava aja jooksul ), kuid SLK-de korral on selline tunne ajas pidev. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta „inimene külg ees“ ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid „inimene nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole
annaabi.ee 
