emotsioonid. Sellisena toimib maalikunst üldiselt. Hea näide võiks olla Paul Gaugain, kelle kunst muutus oluliselt pärast lahkumist Prantsusmaalt ja asumist elama Hawaile koos tema värvikasutusega muutus seal ka tema elukorraldus ja maailmavaade üldiselt, ta hakkas kujutamisel kasutama eredaid värve, kusjuures muutus ka tööde kompositsiooniline ülesehitus. Ihulisuse käsitlus sisaldab endas füüsilise ja psühholoogilise aspekti ühendamist, tajukogemuse seisukohalt on oluline Merleau- Ponty huvi gestaltpsühholoogia vastu, mille kaudu analüüsib ta ka Paul Cezanne'i kunsti. Gestaltpsühholoogia põhiteesiks on gestaltide ja tausta eristamine gestaldid on taustast esile tõusvad osad, mis mõjutavad inimest rohkem kui ülejäänud tausta osad. Paul Cezanne' perspektiivikasutus on just gestaldipõhine, ta ei kasuta traditsioonilist perspektiiviskeemi, maalidel on esiletungivad objektid, mis muidu oleksid kujutatud kaugematena
Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide tajumine, objektide terviklik tajumine; Kompimistaju: esemete vormi-, suurus-, raskus-, temperatuuri- ja pinnatunnuste tajumine ja eristamine; Kuulmistaju: elementaarsete reaktsioonide kujundamine helidele, helide eristamine;
o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale. Õun teatud puuvili.
Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi. ,,Uue paradigma põhjused ei tulene..
Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi. ,,Uue paradigma põhjused ei tulene..
Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja „ratsionaliseerida“, kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka „sarna- sussuhetele“, mida õpitakse musternäidistest. Internalismi asemele püütakse panna eksternalismi.
annaabi.ee 
