· Mao lootis Stalini surma järel haarata liidriroll kommunistlikus maailmas enese ja Hiina RV kätte · 1960.aastast algasid esimesed relvastatud kokkupõrked piiril · Hiinast saadeti minema nõukogude spetsialistid ja nõuandjad · 1966.a. katkestati suhted HKP ja NLKP vahel · suhete madalseis kestis kuni 1980-ndate lõpuni · Hiina RV ja USA suhted: Suhted väga teravad kuni 1970-ndate aastate alguseni. Selle põhjuseks oli USA toetus Taivanile põgenenud Guomindangile / Hiina Vabariigile (Taivanile). USA kaitses oma sõjalaevastiku kohalolekuga Taivani ning toetas Hiina Vabariiki ÜRO Julgeolekunõukogu ühe liikmena. 1970-ndate algul hakkasid ootamatult USA Hiina RV suhted paranema: · 1971.a. USA lauatennisistide külaskäik Hiinasse pani aluse nn. pingpongi poliitikale · algasid tippkohtumised (esialgu salajased) · 1972.a. toimus USA presidendi R.Nixoni visiit Pekingisse jne. · 1979.a
Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust · Pariisi rahukonverents 1945.-1946. Lepingud allkirjastati 1947.a. Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia,Rumeenia,Bulgaaria,Ungari,Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume · 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel 1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3.Jaapan pidi maksma repratsioone Lepingut ei allkirjastanud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia · Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega · Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel Külm sõda · Maailma jagunemine kolmeks: I (Hästi arenenud tööstusriigid : Euroopa, Lääneriigid,
c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli
” Rahvusmuuseum Tokyos – Aadress: 13-9, Ueno park, Tokyo. Eksponaatide hulgas puugravüür, mis arenas Edo ajastul kõrgemale tasemele. Teoseid: Hokusai loodud puugravüür “Vaade läbi lainete Kanagawa rannikule,” Kitagawa Utamaro “Mao tund,” Heiji kodusõja aastatel (13.sajand) valminud “Valitseja perekonna pagendamine.” Taivan: Rahvuslik paleemuuseum – Aadress: 221 Zhishan Road, Taibei. Muuseumis on välja pandud paljud Pekingist taivanile toodud väärtuslikud kunstiteosed. Teoseid: portree Tšingis-khaanist, siidile maalitud jahistseen 13.sajandist. Austraalia: Rahvusgalerii Canberras – Aadress: Parkes Places, Canberra. Eksponeerib tähtsaimate austraalia kunstnike loomingut. Teoseid: Sidney Nolan “Ned Kelly,” Arthur Streetoni maal “Eaglemonti kuldne suvi.” 5. Nimeta moodsa kunsti muuseume. 1)Pariisi moodne kunstitempel- Pompidou Kultuurikeskus. 2) Briti MoMA-Tate modern gallery.
Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust https://www.youtube.com/watch?v=kWR2I5Q9d9U Pariisi rahukonverents – 1945-1946, lepingud allkirjastati 1947 Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume 1951.a. San Franciscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel: 1) Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2) Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3) Jaapan pidi maksma reparatsioone Lepingut ei allkirjastanud NSVLiit, Poola ja Tšehhoslovakkia Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis - B aaside lepingust okupatsioonini ● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust ● 16. juuni 1940 ultimaatum ● 17. juuni nõukogude vägede sisse marss - ~100000 nõukogude sõdurit Narva diktaat ● infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ● keelati meeleavaldused
Jaapani suurim opositsioonipartei on olnud Sotsialistlik Partei ja budistide Puhta Valitsuse Partei ehk Komeito. Ühtekokku on Esindajatekojas tänapäeval esindatud 6 7 erakonda. 1951. aastal septembris San Franciscos toimunud rahvusvahelisel rahukonverentsil sõlmis Jaapan võitjatega rahulepingu. Selles lepingus tunnustas Tokyo Korea sõltumatust ja loobus pretensioonidest varem tema valduses olnud territooriumidele, sealhulgas Taivanile, Lõuna- Sahhalinile ja Kuriili saartele. Samas tunnistas rahuleping Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepingus ei määratud küll kindlaks reparatsioonide suurust, kuid need õiendas Jaapan hiljem tema poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud riikidega erilepingute kaudu. Kõige kauem venis suhete normaliseerumine Korea Vabariigiga (1965). Kõigest mõni tund pärast San Francisco rahulepingu sõlmimist allkirjastasid USA ja
Edukalt. Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu. USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste. 1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu. Hiina muutus kommunistlikuks. Rahvuslaste valitsus põgenes Taivanile (Formosale) ning võtsid kaasa Lõuna- Hiina inimeste kullavarud. 25.05.1949 - Kommunistid jõudsid Shanghaisse. 01.10.1949 - Mao kuulutas välja Hiina Rahva Vabariigi. Hiina saatis oma väed Põhja-Koreasse kommunismi kaitsma. 1949 - Mao läks Moskvasse Stalinile külla. Sõlmiti vastastikuse abistmaise leping 31 aastaks. Arutati Koreas sõja alustamist. Stalin ja Mao läksid siiski tülli, sest Stalin ei uskunud, et talupojad võiksid olla revolutsiooniline kiht.
annaabi.ee 
