* Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. * * ÖKOTOOP - elupaik / keskkond * KOOSLUS - eri liigid ühel alal * POPULATSIOON - ühe liigi isendid ühel ala, peavad vabalt ristuma. (nt. uruhiired) * TOIDUAHEL moodustavad toitumise seoste alusel reastunud organismid (parasitism, herbivooria, taimtoitlus) Taim taimtoiduline loom loomtoiduline loom tipp kiskja * TOIDUVÕRK moodustavad ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad. Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e
(puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks,
valgeid jäneseid võrdselt. Looduslik valik Geneetiline mutlikus ei veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest(pärilik muutlikus) ja elutingimuste piisavast toimest (olelusvõitlus). Piisavad keskkonnategurid: 1) Biootilised- konkurents, kisklus, parasitism, taimtoitlus. 2) Abiootilised- valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur Looduslikus valikus ellujääja- Need kellel on kõige rohkem järglasi, võitjate geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Võitsid sest neil oli antud keskkonnas kasulik omadus(värv, lennuvõime vms). Kui see omadus on määratud geenidega, siis järglastel on neid geene rohkem, seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. - Populatsioonigeneetilise stuktuuri pidev muutus viib evolutsioonilse muutuseni.
puu) Tuli (Keskkonnategur) Parasitism (Ühele kasulik, teisele kahj ulik, nt kägu muneb oma muned võõra linnu pessa, sääsed) pH (Keskkonnategur) Kisklus (lehetäi -> lepatriinu) Toitainete sisaldus (Keskkonnategur) Herbivooria (Taimtoitlus) Õhustatus (Keskkonnategur) Konkurents (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete pärast ehk resursside pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima)
valgejänes konkureerivad talviti toidu pärast. Halljänes on edukam põldudel ja inimasutuse lähedal, valgejänes tuleb paremini toime metsades. Mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab
.................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige . Võilill niidul Ahvenad tiigis Okaspuud Võrumaal 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir
Täitke lüngad! 2 punkti 9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _. Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _ 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 48 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi. Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti Sümbioos Parasitism Erinevus Sarnasus Näide sümbioosi kohta ......................................................................................
järjestus", avastati kanadel). Isendite vahelised suhted pupulatsiooni liikmete vahel. Konkurents- mõlemile kahjulik sest kasutatakse sama ressurssi. Taimedel vahendid konkurentsist vabanemiseks: kiirem ülekasvamine, varjutamine (naat ja võilill), külgmine mahasurumine. Loomadel: tülikonkurents (üks osapool tõrjutakse agressiivselt välja), ruumikonkurents (hõivatakse strateegiliselt olulised piirkonnad (paljunemiseks, toitumiseks), sama toiduobjekti kasutus. Kisklus/taimtoitlus/parasitism- valdavalt realiseerunud läbi toitumissuhete. Kunagi ei ole ainult ühepoolsed. Kisklus: kiskjate kohastumused- täpne keelepüük (kahepaiksed, roomajad), mürk (mürkmaod), ultraheli kasutus kajalokatsioonis (nahkhiired), saakloomade kaitsekohastumused: mürgised kehaeritised keha pinnal (kärnkonn), ebameeldiv lõhn (tuhkur, skunk), surnu teeskelmine (kährik, opossum). Herbivooria: kuna taimedel on palju kõvasid kudesid siis
annaabi.ee 
