põllukultuuride funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust. Üldiselt agroökosüsteemide looduslik mitmekesisus sõltub neljast karakteristikust (Altieri 1999): 1) taimiku mitmekesisus agroökosüsteemi sees ja ümber; 2) erinevate kultuurtaimede liikide kasutamine agroökosüsteemis; 6 3) majandamise intensiivsus; 4) agroökosüsteemi eraldatus looduslikust taimikust. Agroökosüsteemi loodusliku mitmekesisuse komponendid saab klassifitseerida vastavalt nende rollile külvikorras. (Altieri 1999) Üldistavalt võib öelda, et ökosüsteemiteenused põllumajanduses väljendavad seda, kuidas elurikkus saagikust suurendab. Seega agroökosüsteemide jätkusuutlikkus sõltub suuresti looduslike ökosüsteemide mitmekesisusest põllumajanduspiirkondades (Benton jt, 2003).
Kõige vastuvõtlikumad on seenhaigustele nõrgenenud taimed (nt. läbi haudumise), samuti ülekasvanud taimed. Selle vastu aitab seemnete puhtimine, õige külviaeg, sobiv väetiste vahekord, liigniiskuse ärahoidmine, orase pritsimine jne. Lumiseen levib põllul kolletena ja võib hävitada sellistel kohtadel kõik taimed. Peale nimetatud taimede väljalangemise onpeaaegu igal põllul veel juhuslikke väljalangemisi, mille hulk võib olla 20...30% sügisesest taimikust. Kui taimed langevad välja ühtlaselt ja ei tekita suuri tühikuid põllul, siis nimetatakse seda hõrenemiseks. Kevadel hakkavad allesjäänud taimed tugevamini võrsuma ja 24. Rapsi on kasvatatud haljassöödaks ja siloks Eestis alates 1960-ndatest. Siis ei valmistatud veel taimeõli ja õlikooke, kuna nad sisaldasid eruukahappeid ja glükosinaate. Seemnetest pressitud õli kasutati suure kuumuse ja veekindluse tõttu vedurite ja aurulaevade silindrites,
hea seeduvuse ja energeetilise väärtuse 4. Liblikõieliste segusse sobisid keskmise arengukiirusega kõrrelised (harilik aruhein, karjamaa raihein ja mõõduka osalusega roog-aruhein), hariliku lutserniga ka põld-raihein. Soodsates kasvutingimustes sobib roog-aruhein ristikusegusse, kuid lutsernile võib see olla agressiivne saateliik Majanduslikust ja loomade füsioloogilisest eelisest lähtuvalt sobib segukülvide rohusööt veiste põhisöödaks liblikõieliste puhaskülvi taimikust paremini. Kasutatud kirjandus. Buxton, D. R., Redfearn, D. D. 1997. Plant limitations to fiber digestion and utilization. The Journal of Nutrition, vol. 127- 5, pp 814S-818S. Hoffman, P.C., Sievert, S. J., Shaver, R.D,. Welch, D. A. and. Combs, D. K. 1993. In situ DM, protein and fiber degradation of perennial forages. J. Dairy Sci 76:2632-2643, Jung, H.G., Engels, F.M. 2002. Alfalfa Stem Tissues: cell-wall deposition, composition and degradability. Crop Science
Sellest sõltub loomade toodang ja produktiivsus. Vabakarjatamine e süsteemitu ja süsteemikindel (ABC) A- Kopliviisiline B- portsioonviisiline ja C- karjamaa valehlduv kasutamine. D- karjamaa niiteline kasutamine. E- ketitamine Vabakarjatamine- saartel, suutel maastikel, antakse kogu ala loomadel kätte, noorloomad, laidudel, Halb: esimestel päevadel piimatoodang kõrge, aga väärtuslikud liigid annavad uue ädala, jätavad ebaväärtuslike liike alles. Väärtuslikud taimed kaovad taimikust 3-4 aasta pärast. Hakkavad haigused levima Süsteemiline karjatamine: A- Karjamaa jaotatakse kopliteks ja karjatatakse vastavalt rohu kasvule, vaheaeg 20-30 päeva siis uuesti samasse koplisse. Vaba karjatamisega võrreledes saab suurem ja produktiivsus suurem. Võib karjatada 1 päeva ja ka mitme päeva koplites. B- Anda loomadele värsket rohtu ette, oleks vaja portsiooni suurus 4-5 tunni jaoks, ühe korraga rohu küllastamiseks. Päevas kaks portsiooni
iv) Karjamaade vahelduvkasutamine v) Karjamaade niiteline kasutamine vi) Ketitamine Süsteemitu karjatamine Kasutatakse laidudel, saartel. Viiakse loomad sinna ja lastakse lahti. Loomadele antakse kätte kogu karjatatav pind, neil on ligipääs igale poole. Kõigepealt süüakse ära maitsvad liigid, need väärtuslikud liigid 7-8 päeva pärast uue söödaädala ja nii kärbitakse neid liike 10-12 korda suve jooksul. Mõne aasta pärast väärtuslikud liigid kaovad taimikust. Vähemväärtuslikud liigid jäävad puutumata, neid tallatakse ja roojatakse. Haigused võivad levida. Osa neist liikidest oleks noorelt söödavad, aga võetakse ikka paremaid liike, vananedes muutuvad kõlbmatuks. Kopliviisiline karjamaa kasutamine Karjamaa jaotatakse kopliteks(osadeks) - neid kopleid karjatatakse vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka
tõttu ja teisalt seetõttu, et lamba sõrad vigastavad punase ristiku juurekaela, mistõttu vigastatud taim hukkub. Juhul kui aga tahetakse rajatavalt rohumaalt saada esimesed 2...3 kasutusaastat väärtuslikku sööta talveks (s.o. head heina ja silo, eriti imetavate uttede proteiinitarbe katmiseks), siis võiks seemnesegusse võtta valge ristiku asemel (seeme kallis ja raskesti kättesaadav) punast ristikut. Diploidsed punase ristiku sordid (`Jõgeva 433') langevad taimikust välja 2...3 aastaga, kuid tetraploidsed sordid (`Ilte') püsivad 3...4 kasutusaastat. Lähtudes sellest, mitu aastat tahetakse rohumaad enne karjatamist kasutada niiteliselt, tuleks seemnesegusse võtta kas di- või tetraploidne sort punast ristikut 8...10 kg/ha. Vähem viljakal alal võib kasutada 10...11 kg/ha harilikku nõiahammast. Kõrrelistest pealisheintest sobib lambakarjamaale hea söödaväärtusega timut 3...4 kg/ha. See liik sobib väga hästi kokku kõigi teiste liikidega
konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku eemaldame, siis peatame intensiivse toitainete varude kogumise. Valge ristik jääb konkurentsivõime poolest punasest ristikust maha. Külvikorra üheaastased sööda- ja haljasväetistaimed on suhteliselt väikese konkurentsivõimega. Peame arvestama, et kui põldohakas hakkab taimikust üle kasvama, siis tuleb kohe niita või künda. Teraviljadest on kõige konkurentsivõimelisemad rukis ja tritikale. Nad piiravad küll põldohaka maapealse massi arengut ja seemnelist paljunemist, kuid ei suuda mõjutada juurekava. Teraviljad muudab konkurentsivõimelisemaks nende alla külvatud raihein ja ristik. Külv peab olema ühtlane, tühikuteta. Külvi vigadest põhjustatud tühikud ja hõreda taimiku kasutab põldohakas kiiresti ära. Mehaaniline umbrohutõrje
annaabi.ee 
