katseoludes. KHT- kogu orgaanilise aine hulga leidmine. Keemiline hapnikutarve- hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Üldlämmastik- kõigi lämmastikuühendite, ammooniumi, soolade, nitritite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett. Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus.
Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistes muldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure lämmastikukao mullast. 9. Toitainete omastamine taimede poolt – taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena(vees või nõrkades hapetes lahustunud). Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid – taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga
Ca-rikkad vanemad taimeosad. Biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Puudus happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina. Väävel valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline rasvade sünteesil ristõielistel kultuuridel.Väävelväetised soodustavad mügarbakterite agengut mullas. 9. Toitainete omastamine taimede pooolt taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena. Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt aga anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − +
kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus).
Kelaadid on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid (anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks. 24 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt Oma toitumistüübilt on taimed autotroofid – nad kasutavad toiduks anorgaanilisi ühendeid ning sünteesivad need klorofülli abil oma organismis orgaanilisteks ühenditeks. Vähesel määral kasutavad taimed ka vees lahustunud orgaanilisi aineid, nt humiinhappeid. Põhiorganiks, mille
annaabi.ee 
