Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad. Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. 10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil hakkama saada külmas ja kuivas kasvukohas. 1)Nad ei vaja palju vett. 2)Nad on igihaljad
leelismetallid K, Na, Ca, Mg. On taimes ioonilisel kujul, ei ole eriti seotud orgaanilise ainega. raskmetallid Fe, Mn, Cu jt üldjuhul on kasulikud. On tugevasti seotud orgaanilise ainega, moodustades kulaatkomplekse. Võib jaotada kasulikeks ja kahjulikeks, on tinglik, sõltub kogustest. Enamasti on kahjulikud plii, elavhõbe, tina. 3. Põletamisel eraldumise alusel. lenduvad C, O, H, N, S. (95% taimemassist). tuhaelemendid P, K Ca, Mg jt (5% taimemassist). 4. Taimede ümberpaiknemise võime alusel: 3 reutiliseerumisvõime võime elemendi defitsiidi korral siis on kergesti reutiliseerunud elemendid võimelised liikuma vanematest noorematesse lehtedesse. Oksiididena ainult pärast põletamist tuhas. kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jne (puudus avaldub vanematel lehtedel).
I soo määramine keskkonnaga. Sugu on määratud geenidega, mille avalduumist kontrollib mingi keskkonnategur. · Taimed: vähelistel käpaliste liikidel määratakse õite sugu valgustustingimustega kasvu ajal. Hea valgustatus -> emasõied ; halb valgustatud -> isasõied ; vahelduvad / keskmised valgustustingimused -> liitsugulised õied · Loomad: roomajad krokodillid. Soo määramine sõltub munade haudetemperatuurist. Pes valmistatakse kõdunevast taimemassist, mis eritab soojust. Mitmed variandid. 28C ... 32C emased, isased võrdselt. Madalamal temp-l ainult isased, soojemal ainult emased. Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud? - Keskkonnatingimuste ootamatul muutusel võivad kujuneda ühesoolised populatsioonid. See on üks hüpotees, millega selgitatakse sauruste kiiret ja massilist väljasuremist. II Soo määramine ploidsuse ehk kromosoomistiku kordusega
päevas. Kõrrelisi tuleb niita vähemalt kõrsumise lõpust. Kõrreliste ja liblikõieliste segusid niita õiepungade moodustumise faasis. Sileerumine- biokeemiline protsess mille aluseks intensiivne orgaaniliste ainete moodustamine mikroorganismide poolt, kasutades taimedes olevat suhkruid. Protsess on suunatud piimahappebakterite tegevuse soodustamisele. Samas pidurdatakse kahjulike võihappebakterite, roisubakterite ja pärmide kasvu. Sileerumine sõltub taimemassist, liigilisest koosseisust, ilmast, saastumisest. Ühel grammil värskelt niidetud rohul on 8-250 tuhat piimahappebakterit. 1-100 tuhat võihappebakterit. 8-42 miljonit roisubakterit. Sileerumise etappid 1. Segamikrofloora arengut soodustab taimede peenestamine, massi tihendamise tulemusena taimemahla eemaldumine. Rohkesti hallitus ja pärmisseeni. Piimhappebakter areneb aeglaselt. Kohe paigutatud massis kestab faas kaua ja kaasnevad suured toitainete kaod
Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv Koosneb: PIGMENDIST (tahm, värvained); SIDEAINEST (värnitsad, vaigud, lahustid) ja LISANDITEST (sikatiivid, seep, vaigud, pigi) Printeritüübid LÖÖKPRINTERID LÖÖGITAPRINTERID nõelmaatriks jugaprint õisprinterid fotoelektrilised ridaprinterid termoprinterid Taimsed liimid Loodulikud liimid on valmistatud nt, munavalgest, taimemassist, tärklisest, vaigust või kaseiinist. Loomsed liimid Terve rida loomse päritoluga liimaineid saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel kuuma veega. Sõltuvalt sellest, millisest toorainest liim saadakse, eristatakse järgmisi liimisorte: · Nahaliim e. tisleriliim toornaha jäätmete keetmisel vees · Kondiliim e. puusepaliim kontide, kõhrede hüdrolüüsimisel kuuma vee või auruga · Kalaliim kalanaha, uimede, ujupõite, peade keetmisel Kunstlikud liimained
Venemaal Ja siiani ka Eestis kasutatav lagunemisastme R (%) skaala H1 65 Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi, veeläbilaskvust jms. See on oluline näitaja soode kuivendamisel dreenide vahekauguse ja sügavuse valikul, kraavide nõlvuse määramisel, soopinna vajumise arvestamisel ja muudel juhtudel. Sama botaanilise koostisega kuid erineva lagunemisastmega turbad erinevad oluliselt üksteisest. Turba lagunemisprotsessis jääb esialgsest taimemassist näiteks 70% lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193
annaabi.ee 
