Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Rabades laukajärved. Suurimaks veekoguks on paekõrgendiku läänepiiril paiknev 12,8 ha suurune madalaveeline ja tugevasti mudastunud pruuni ja vähe läbipaistva veega Nedremaa järv Jäänukjärv kunagisest suuremast veekogust mille kohal tänapäeval laiub Nedremaa raba. Ermistu jv. Tõhela jv. Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets.
Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline
A E B C Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine- Muldade igasugune hävitamine või kahjustamine. Muldade erosioon- See kahjustab mulda kõige rohkem. Selle tagajärjel lendavad mullaosakesed kõrgematest kohtadest madalamatele. Selletõttu kantakse mulla viljakamad kihid veekogudesse või kohtadesse kus neis kasu pole. Erosioone jaotakse kaheks (geoloogiline erosioon; kiirendatud erosioon- inimese põhjustatud, kui on hävitatud paduvihmade eest kaitsev taimekate) vee-erosioon- kui ajutised sademed viivad mullaosakesed mujale. Kõrbestumine- Kui taimkate on hõre, muld kuiv ja huumusevaene ning maapind avatud tuultele, hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi (tuuleerosioon e. deflatsioon). Tuul kannab osakesed tuulevaiksematesse kohtadesse nt nõlvadele või nõgudele. Esimene ilming ongi viljatu pinnase kandumine viljakale pinnasele mille tagajärjel seegi muutub viljatuks....?
orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod. Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed-
koostise ja veeolude muutlikkusest)*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus*3)lubjarikaste muldade rohkus*4)muldade kivisus. *Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. *Muldade liigitus:*1)Liivmullad*2)Saviliivmullad (liiva rohkem)*3)Liivsavimullad (savi rohkem, niiske, rohkem õhku, HEA)*4)Savimullad EESTI TAIMKATE Taimekate on Eesti maastiku üks olulisemaid ilmestajaid. Taimkate sõltub kasvukoha muldadest → samas muudab ta ka muldade omadusi. Eesti asub PARASVÖÖTME METSAVÖÖNDI (segametsade allvööndis).-Eesti pindalast on 40% kaetud metsaga.-Eestis on kõige rohkem metsa Hiiumaal-Metsades valitseb peamiselt mänd (38,1%), järgmine põhiline on kask ja kuusk. METSATÜÜBID: 1.Nõmmemetsad-levivad kuivadel huumusvaestel liivmuldadel (nt P-Eestis Tallinna lähedal)
annaabi.ee 
