Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest.
3) välistatakse taimede õitsemine; 4) märgistatakse erinevad emataimede partiid sordinime, partiinumbri ja istutamisajaga; 5) on vahemaa sama kategooria erinevate sortide maasikataimede vahel vähemalt kolm meetrit; 6) eemaldatakse kasvuajal paljundusmaterjali sordipuhtuse tagamiseks sordile mitteomaste tunnustega või geneetiliste mutatsioonidega taimed; 7) ei ületa põllul, hoones või rajatises taimekahjustajaga saastunud või haigustunnustega taimede protsent lisas 3 kehtestatud taimekahjustaja esinemise piirmäära. 7. Kes sertifitseerib paljundusmaterjali? Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine,
surnud (tõenäoliselt fumigeerimise tagajärjel). Elusate mitte- Euroopa kirjutiivaliste vastsete leidmisel tuleks teavitada Põllumajandusameti oma maakonna inspektorit või taimetervise osakonna peakontorit Sakus. Inspektori võetud ametlike proovide analüüsimisel PMK taimetervise laboris tehakse kindlaks kahjuri liik ning määratakse edasised meetmed: tõenäoliselt suunatakse partii taimekahjustaja leviku vältimiseks hävitamisele. Viljapuu-bakterpõletik Eraisik avastab, et tema aias põevad noored pirni-istikud: lehed pruunistuvad, jäädes võrsele rippu, võrsetipud närtsivad ja kaarduvad tumenedes alla. Põhjus: Viljapuu-bakterpõletik Erwinia amylovora. Mida teha? ( Antud juhtumil osutus eraisik teadlikuks ja vastutustundeliseks inimeseks, kes pöördus taimetervise inspektori ( poole oma maakonna Põllumajandusameti büroos. Selle
wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
..+10°C-ni. Idandatud mugulate puhul tuleb jälgida, et idusid ei kahjustataks (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu). Et saada tervet seemet, peavad seemnepõllud teistest kartulipõldudest olema eraldatud. Väikseim vahemaa seemnekartulipõllu ja naabruses asuva kartuli tootmispõllu vahel peab olema supereliitseemnekartuli tootmisel 50 m, eliitseemnekartuli tootmisel 25 m ja sertiftseeritud seemnekartuli tootmisel 10 m. Nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnekartulipõld on taimekahjustaja leviku eest piisavalt kaitstud maastiku geograaflise iseärasuse või loodusliku tõkkega. (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu) Seemne- ega toidukartulil ei tohi esineda erinevaid haigusi, kahjustajaid. Põhjuseid on mitmeid. Haigused vähendavad saaki (on ka juhuseid, kus saak hävineb täielikult), vähendavad saagi kasutamise kõlbulikkust (just mütotoksiinide tõttu) ( Nõuded seemnekartuli sordiomadustele ja külviväärtustele, Tallinn).
ajal kõrvalised isikud. Taimekaitsetöö tegemist alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas. Üle 100 m2 suuruses kasvuhoones on koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks. Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi. Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist. § 7. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta.
ajal efektiivne ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav meetmete kogum. Eelisõigus tuleb anda sellistele taimekasvatusviisidele ja -tehnoloogiatele, mis võimaldavad vähendada või välistada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist. Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kasutamine, mille puhul piiratakse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist määrani, mis on vajalik taimekahjustaja populatsiooni hoidmiseks tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Integreeritud tõrje seisneb optimaalse agrotehnika ning kahjurite arvestuse ja prognoosi põhjal keemiliste ja bioloogiliste taimekaitsevahendite kasutamises. Integreeritud tõrje kätkeb endas: · haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamist. See võimaldab vähendada vajadust keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise järele
annaabi.ee 
