kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige
Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõimeka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemis tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks oli peaaegu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. Ehkki Läänemeres paikneval Gotlandi saarel olid olemas pikaajalised kivitöötlemise traditsioonid, läks see kunst mujal moodi alles kümnenda sajandi keskpaigas ja ka siis arvatavasti tänu üha lähemale tutvusele ristiusu
märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis) „Gartenbaugesellschaft“ hoones (August Weberi ehitatud 1859-1863 , ei ole säilinud; nr. 6 linnakaardil) rajatud Setsessiooni esimese näituse jaoks. Tsensor oli Theseuse alastioleku vastu ning nõudis plakati ümbertegemist. Setsession asutati 1897. aastal pärast noorte kunstnike väljarännet „Künstlerhausist“. See oli Austria suurim kunstnike ühing, kuid taidurid tundisd ennast selles hüljatuna. Nad ühinesid Gustav Klimtiga, kes sai nende esimeseks presidendiks ning juhatas suunda, kuni Klimt lahkus koos oma grupiga Setsessioonist. Esimene näitus oli edukas: külastajaid oli rohkem kui 57 000 ja näituse jooksul müüdi 218 kunstiteost. Kui auväärne Rudolf von Alt (1812-1905), silmapaistev akvarellist, ühines Setsessiooniga, palus ta keiser Frants Joseph I avaldada üritusel osalejatele au oma kohalolekuga. Setsessiooni
paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid. Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles. Hiina kultuurimõjude sissetung Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks. Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma
Kujunes kahe usundi 6 kooselu, mis kestab tänini. On esinenud rahu ning võitluse perioode, valitseval positsioonil küll üks, küll teine. Haridus Enne hiina hieroglüüfi tulekut puudus jaapanlastel oma kirjasüsteem ning õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks müüdid ning teated ajaloost. Külades olid õpetajateks käsitömeistrid ning taidurid. Buda mungad õpetasid budismi ning konfutsianismi põhitõdesid, hieroglüüfi, mida loeti jaapani keeles. 8. sajandil rajati Narasse kõrgema astme kool, provintsidesse aga hulganisti elementaarkoole. Kyoto lähedal avas buda munk Saicho 12-aastase kursusega kloostrikooli, kus õppimine käis läbi kuulamise, mõtlemise ning meditatsiooni. · Nara kõrgemas koolis õppis ligi 430 õpilast 9 õppejõu juhendamisel. Kool pidi tagama lõpetajale riigiametniku hariduse
6 Viikingite kunst Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõime ka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemise tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks olid peaaegu alati kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasest perioodist. Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate
annaabi.ee 
