3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu. Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult. Tahtlikkus jaguneb veel omakorda kaheks: otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel. Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu.
suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. Õiguse tõlgendamine Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline. Grammatiline: õigusakti sõnastus keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse.
oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. Õiguse tõlgendamine Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline. Grammatiline: õigusakti sõnastus keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse.
eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. 3. Objekt Objektiks on õigusega kaitstud ühiskondlikud suhted. Kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguslike normidega. 4. Objektiivne külg
ei ole A surma põhjuseks). Kannatanu kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa aitav hooletus annab aluse nõuda kahjuhüvitise vähen- damist VÕS 139 alusel. Isik, kes kallutas kannatanut ennast kahjustama ja kannatanu kahjustas ennast selle psüühilise mõjutamise tõttu, ei vabane vastutusest kannatanu tahtluse tõttu ennast kahjustada. Mitmetes õigussüsteemides ei loeta kausaalsust katkestavaks kannatanu tahtluseks seda, kui üks isik seab ennast teist isikut ähvardava olulise ohu tõrjumiseks tahtlikult üliohtlikku olukorda ( vaieldavus eri õigussüs- teemides ) Nt A näeb, et ülisuur ja kuri koer järab B-d ja tormab talle appi, kuid saab ise kannatada Üldise õiguse maade kohtupraktikas loetakse põhjuslik seos välistatuks juhtudel, kus kannatanu seab ennast vabatahtlikult üliohtlikku olukorda (nt vaatab pealt rallisõitu raja ääres). 45
Iga õigusrikkumise liik omab ühesugust universaalset õigusrikkumise koosseisu. Subjekti all tuleb mõista õigusrikkujat, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. Subjektiks võib olla ka juriidiline isik. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Isiku süü vormideks on tahtlus ja ettevaatamatus. Tahtlus omakorda jaguneb kavatsetuseks, otseseks- ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatus jaguneb aga kergemeelsuseks ja hooletuseks. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis: Kavatse- tus Otsene Kaudne tahtlus (tahtlus) tahtlus SUBJEKTIIVN E KOOSSEIS (ettevaatama tus)
ptk 4. Süüline vastutus tuleneb VÕS §-st 104, mille alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vor- mid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus (TLS § 74). 5. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsu- se määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja
annaabi.ee 
