Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tahtisd" - 7 õppematerjali

Ajaloo kirjand teemal ENSV põllumajandus
1
docx

Ajaloo kirjand teemal ENSV põllumajandus

Seal oli põhiliselt vaja heina teha ja seda pakendada ja kartuleid korjata. Lisaks oli vaja igal aastal põllu pealt kive koristada. Heina pakendamisel tõmbas pakendusmasin hainapallid kõvasti traadiga kinni, aga see traat purunes pinge all väga tihti ja lendavad traadijupid oli päris ohtlikud. Kuni 1940. aastani olid kõik talunikud töötanud sovhooside all ja allunud riigile, aga nüüd said kõik kes tahtisd, üle minna kolhooside süsteemile, kus talunik sai ise otsustada, kui palju ja mida ta toodab. Suurtes kolhoosides käidi ka tihti vargil, seega ei olnud väga palju suuri kolhoose. ENSV-s käis suur riigipetmine. Näiteks kui müüdi piima, siis mida suurema rasvasisaldusega piim oli, seda kallim ta oli. Kui piima rasvasisaldust kontrolliti, siis tihti talunikud maksid kontollijale, et ta kõrgema rasvasisalduse kirja paneks ja talunik sai rohkem raha

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Gert Helbemäe- Sellest mustast mungast
3
doc

Gert Helbemäe "Sellest mustast mungast"

munki. 14.sept ristiülendamispäev kus kantakse püha sakramenti baldahiinil läbi linna.Sellel päeval pühitseti Plettenbergi suurt võitu venelaste suure väe üle Simolino all. Mungad ei võtnud sellest osa ,kuna kartsid vaenu. Rahvas tungis Katariina kirikusse.Kirik rüüstati seest täielikult. Rüüstati ka teisi kirikuid. Mungad aeti linnast välja. Heinrich läks viljandisse Bernardi kloostrisse. Ordumeister Plettenberg oli Viljandi lossis saatjaskonnaga.Tema vasallid tahtisd,et et nende munkade kloostrid tagastataks neile. Plettenberg saabus Bernardi kirikusse.Üks vasall ütles,et nad peaksid kolm munka Tallinna kaasa võtma raekoosolekule tunnistajatena. Vend Heinrich oli üks nendest. Nad saabusid Revalisse.Seal oli olnud kehv lõikus ja sellepärast oli linnas suur nälg. Heinrich saabus koosolekule.Vennad said enda kloostri tagasi ja vana asja edasi ajada.Ta oli seal kloostris mõnda aega aga lõpuks otsustas oma ema juurde minna sest ta isa oli surnud ja ema

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Ekke Moor
3
odt

Ekke Moor

Ekke jäi hütti mõneks päevaks, korrastas seda seal natuke, tõi Pille Riinule natuke süüa. Sellise kauplemistööga sai Ekke Moor juurde nutikust, kavalust ning samuti julgust, kuna ta käis ju kõikide võõraste inimeste juures. Juba järgmisel päeval seadis Ekke sammud Pepsi poole, kus ta jäi pidama Kalakülla. Kalakülas oli pood, mille juhtimise võttis Ekke üle. Alguses läks kõik hästi, kuid selliseid inimesi oli palju, kes tahtisd poest viina laenata, et maksab siis tagasi, kui kala saab. Sellele suutis Ekke vastu panna, kuid viimaks hakkas ta siiski neid pudeleid küla peale laiali jaotama. Külas oli ka selline isik nagu Jevdokia, kelle tahtmise järgi käis kalastamine. Inimesed käisid kalal tema püügivahenditega ja paatidega. Kuna Jevdokia oli vana ja väeti, lahkus ta omaksete seast peagi. Koge tema varanduse pärandas ta enda tütrele Dunjale, kellele meeldis mängid pori sees.

Kirjandus → Kirjandus
252 allalaadimist
20-sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
7
doc

20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad

automaatkirjutuse meetodit, kus teadvuse hämarseisundeis, hüpnoosis, joobes, samuti une piiril fikseerisid nad alateadvuse funktsioneerimist. Sürrealismis oligi olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sürrealistid huvitusid ka inimese alateadvusest, ürgsetest instinktide, keerukate tungide ja alateadvuses varjul olevate seoste vastu. Nende eesmärgiks oli mitte arutlemine, vaid elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Sürrealistid tahtisd oma loominguga muuta ka suhtumist ellu ja anda vaba voli kujutlusvõimele. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: 1919-1932 aastal automatism ja teadvuse vool. See tähendas seda, et äärmiselt vastuvõtlik seisund peab kirjutajale ilmutama, mida tuleb kirja panna. Anne ja inspiratsioon ei ole suujuure olulised. 1930. aastad- sihilik juhus ja must huumor. Nende hulka kuulusid poolteadvuslike seisundite esile kutsumine, maagiaga mõjutamine, uute elamuste otsimine ringi

Eesti keel → Eesti keel
102 allalaadimist
2-kursuse 3-töö
10
doc

2. kursuse 3. töö

a Usuprobleemid sotimaal- eraldi kuningriik, iseloomustasid klannid. L-sotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542.a mõne päeva vanune Mary Stuart, kes kasvatati prantsusmaa katolikus vaimus. Koju naastes tõi kaasa ka prantsuse väeosi. Levis kalvinism, ideoloogiks oli John Knox. Tekkis mäss, Mary lahkus Inglismaale ja jättis oma poja JamesVI troonile. Maryle pandi valve peale, katoliiklased tahtisd teda troonile panna, kuid see plaan nähti läbi ja Mary hukati. 34.Ususõjad Prantsusmaal: Ususõdade tagapõhjaks olid kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevens monarhia oluliselt juba 15.saj lõpul, eriti aga järgmisel sajandil Francois I valitsusajal. Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust vaid nende asemel käis vajaudse järgi koos kuninga määratud isikute kitsas ring ­ Notaablite Kogu. Mõnevõrra piirasid kuningavõimu ainult kohtuasutused ­ parlamendid

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid - samas võis Meeme puhul tegemist olla vintis inimese vembuga ja Leemet hakkas onult tema kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

mürihambad suus ning kes tappis sama lihtsalt nagu lööks sääski. Kord suures lahnigus oli Leemti vanaisa viimane seisev eestlane lahniguväljal ja, et temast jagu saada pidi talt jalad alt lõikama aga kuna mees endiselt tappis viasti ta merre naeruga. Lahingu kaotamises oli süüdi suurelt jaolt taktika, Meeme kes kunagi vägesi juhtis soovitas meestelt püsida klassika juures ning võidelda ussisõnadega ning huntidega ratsutatdes laanes, kuid mehed tahtisd olla mootsad ning söötsid raudmeeste moodi koos roostetanud riistadega mis mõnedelt iidsetelt rüüstusretkedelt saadud lagedal väljal vaenlasele kallel, kannatades hiiglaslike kaotusi.Igatahes hakkas Leemet siis ussisõnu onu Vootele range käe all õppima, ja tal läks veel too töö päris usinalt niimodi, et harjutuseks sai lihtsalt metsas ringi kõndida ja aina sisistada ussisõnu. Leemet oli ühel päeval sama moodi mestas seiklemas kui kuulis kuskil häda

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun