kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Ma pooldan niiöelda. ,,vabatahtlikku eutanaasiat" kus haige inimene tahab ise surra, näiteks põeb ta mõnda haigust mis lõppeb aja möödudes kindlasti surmaga, patsient peab kannatama piinavat valu ja saab elada ainult tänu morfiinisüstile ( rasked vähihaiged). Kui patsient pole ise võimeline kontakteeruma ümbritseva maailmaga siis peaks olema otsustusõigus
Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007. aasta (8.okt.) artiklis ,,Sveitslased rahul eutanaasia seadustamisega" tehtud statistikast tuleb välja, et 80% sveitslastest peab oma elupäevade
8)oleme kaisus 9)valmis seksiks Pornograafia: probleemid - seksuaalne ahistamine, vaimne meelemuutus(probleemid), vägistamine,raha,suguhaigused,inimkaubandus,müügiks,ebaloomulikult suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab surra) b)Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada ning Tema arvamust ei teata) c)Tahtevastane eutanaasia (haige patsient EI TAHA surra, kuid siiski hukatakse) Mina isiklikult pooldan esimest varianti juhul kui inimene on lootusetult haige ning piinleb metsikutes valudes, mis ei lõppe eales. Näiteks vähihaiged, kes on suurtes valudes ning mitte miski peale morfiini ei suuda seda valu vaigistada, või õnnetuse üleelanud inimene, kellel on tugev ajukahjustus. Ta on teistele "koormaks kaelas", Ta ei suuda enda eest ise
Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike, kus on seadustatud aktiivne eutanaasia ehk arstlik tegevus, mille eesmärgistatud tulemuseks on patsiendi surm. Eutanaasiavastaste argumendid on samuti hästi teada: elu pühadus ja vastava
patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia. Passiivse korral laseb arst patsiendil surra, aktiivse puhul arst surmab patsiendi( näiteks mürgisüst). Neid on tihti raske eristada.Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) . Eutanaasia tõlgendused : Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasiat mõista: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks"
liikidena. Tegemist on mitmesuguste peamiselt kaastundest toimepandud tegudega, mis aga ei vasta muudele eutanaasia tunnustele (nõrgamõistusliku või nõdrameelse surmamine tema mõttetu elu, poolteadvusetu puhtbioloogilise oleskelu lõpetamiseks, ebardist vastsündinu surmamine, abi enesetapul, ravist loobumine tingimusel, et see ei too kaasa surma lähedust, s.t. ei kutsu iseenesest esile patsiendi surma) (2., lk 25). EUTANAASIA LIIGID VABATAHTLIK JA TAHTEVASTANE EUTANAASIA Need, kes tahavad legaliseerida elu lõpetamist meditsiinilistel põhjustel, on alati keskendunud vabatahtlikule (voluntary) eutanaasiale. Patsient nõuab otseselt, et tema elu lõpetataks. Et niisugune palve oleks kasvõi näiliselt siduv, peab selle esitaja kannatama kas talumatute valude all või põdema teadaolevalt mõnd terminaalset haigust. Sellist palvet võib esitada nii enne vastava haiguse väljakujunemist kui ka selle käigus. Patsiendi eest
Eelduseks on see, et inimene on oma elu peremees. Aktiivne eutanaasia on see, kui keegi kasutab aktiivseid võtteid, nagu nt. mürgisüst, et surmata kedagi. Passiivne eutanaasia on see, kui keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma. Tüüpiline aktiivse juhtum: patsient sureb varsti nagunii, passiivsed vahendid ei vii surmani. Vabatahtlik: patsient valib oma surmamise. Tahtest sõltumatu: patsient on võimetu valikut langetama. Tahtevastane: patsient valib mittesuremise, kuid surmatakse sellest hoolimata. ABORT: Meditsiiniliselt on abort embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks Esilekutsutud abordi puhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedus-nädalat) ning loode ei ole surmavalt
Eestis ei lähe aga tänapäeval pärand automaatselt üle. Pärandi vastuvõtuks tuleb esitada avaldus või asuda reaalselt pärandit valdama, kasutama ja käsutama. Valduse lõppemise eelduseks asja üle tegelikust võimust loobumise või selle muul viisil kaotamise. Mööduvat takistust või katkestust tegeliku võimu teostamisel seadus valduse lõpetamise aluseks ei loe. Valdus lõppemine võib olla vabatahtlik või tahtevastane. Vabatahtlik lõppemine seisneb valduse loobumises. Loobumine nõuab tahte kõrval ka selle kinnitusena välist tegevust. Tahtevastase valduse kaotusega on tegemist siis kui asjad valdaja jaoks kaduma lähevad. Kaotsiminekul tähtis roll heauskse omandamise välistamiseks. Kaudne valdus lõppeb otsese valduse kaotusega, otsese valduse vastuhakkamisega kaudsele valdajale seega suhte tunnustamise lõpetamisega. Valduse kaitseks on olemas omaabi ja kohtulike nõuete esitamine
varavastast+isikuvastast rünnet. Eeldab ühe koosseisu tunnusena vägivalda ehk mingi elu või tervisevastase süüteo tunnustele vastava teo toimepanemist. Objektiivne kooseis: - objekt: võõras vallasasi - asja äravõtmine – sisaldab 1)valduse lõpetamine 2)uue valduse kehtestamine 3)valdaja tahte vastane. Valduse üleminek peab olema senise valdaja tahte vastane. Varguse puhul toimub valduse üleminek salaja. Röövimise puhul toimub tahtevastane üleminek senise valdaja teadmisel, juuresolekul ja pealtnähes. Millal kannatanu oma asja ära annab või millal see asi ära võetakse? Röövimine on siis, kui kannatanu arvates ei ole tal valikuvõimalust, et midagi muud teha ja ta peab selle tegema. Karistusõigus II.osa - Vägivald- võib olla füüsiline ja psüühiline. Psüühiline vägivald on ähvardamine – min § 120, üldtunnuste osas kehtivad kõik tunnused, mis § 120 puhul
Kaasuses Glass vs. UK leidis alaarenenud poisi ema, et raviasutuse pakutav ravi ei ole tema lapsele sobiv ning et raviasutus tahab lapse vanemate soovi arvestamata ja ravimeetodeid peale surudes rakendada lapse suhtes eutanaasiat. EIOk leidis, et raviasutuse poolt lapse ravi osas seadusliku esindaja soovidega arvestamata jätmine rikkus lapse privaatsust, iseäranis lapse õigust füüsilisele puutumatusele. Kaasuses Y.F vs. Türgi on EIÕK leidnud, et igasugune isiku tahtevastane meditisiiniline läbivaatus rikub isiku õigust kehalisele puutumatusele ning on sellest tulenevalt vastuolus artikliga 8. 8 9 Kaasuses Dickson vs. UK leidis EIÕK, e kuna tegemist on kaebajate jaoks erilist tähtsust omava küsimusega (ilma kunstliku viljastamiseta ei ole neil võimalik
annaabi.ee 
