juba alates viiendast eluaastast ja saavutavad täiuslikkuse küpses eas. 5 Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest: 1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest) 2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist. 3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist 4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes) 5. lihaste elastsusest ja viskoossusest 6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest 7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib
stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja mobilisatsioonilist (kokkuvõtvat) valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Põhimõtteliselt on vaja
meetodit. Vaba assotsiatsioon on psühhoanalüüsi tehnika, mille töötas hüpnoosimeetodi järgi välja Freud ning see seisneb selles, et patsiendid räägiksid iseendast, mitte ei kordaks anolüütiku ideid. Teiste inimeste soovituste järelekorrutamise asemel töötavad nad läbi pigem iseendaga seonduvat. • Teadvustamatus ehk mitteteadvus – on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb teadvustamatus kõikidest psüühikasisudest, mida teadvusesse ei lasta. Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem lõi Freud pfüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja teadvustamatusest (miski, mina ja ülimina). Selle mudeli järgi on teadvustamatus enam-vähem sama mis miski, kuid võib sisaldada ka mina ja ülimina teatud piirkondi.
Kiiruse liigid Reaktsioonikiirus Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist Lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases Maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest Energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost Lihaste elastsusest ja viskoossusest Tahtepingutusest Tehnika täiuslikkusest Reaktsioonikiiruse arendamine Lihtreaktsiooni harjutused reageerimine ühele ärritajale harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega Valikreaktsiooni harjutused kiirust vaja sellistel spordialadel, kus olukorrad muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt reageerimine liikuvale objektile kasutatakse spetsiaalseid harjutusi Lähtekiiruse harjutused
max pingutust määratlevad tegurid: *KrP mehhanismi võimsus *Närvi-lihasaparaadi labiilsus *KNS labiilsus *Lihaskontraktsioonide võimsus ja arendatud jõudude biomehhaanilise rakenduse otstarbekus (ehk õige tehnika). Kiirus, kui liigutusvõime sõltub: · Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost Jõudu ja võimsust mõjutavad järgmised füsioloogilised tegurid. · Lihaste ristlõike pindala suurus · Erinevate lihaskiudude osa · Skeleti tasakaalustatus · Energiaallikad · KNS mõju ja liigutussüsteemi kaasamise mudel · Sportlase psühholoogiline ettevalmistus
lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3
annaabi.ee 
