Black Carbon (must süsinik) Annika Pindis 10A Mis on must süsinik ja kuidas see tekib? Must süsinik on atmosfääri aerosooli koostisosa. Tekib põlemisproduktina, (eriti mittetäielikul põlemisel) fossiilkütustest, bioloogilisest kütusest, biomassist. Esineb nii looduslikest protsessidest kui ka inimtegevusest eralduva tahmana. Musta süsiniku toime Maale Must süsinik soojendab atmosfääri, kuna see on kõige suurema valguse neeldumisvõimega atmosfääris. Tahm vähendab maakera albeedot (päikesekiirguse peegeldumisvõime), muutes lume ja jääga kaetud alad tumedamaks. Mõjutab arktiliste alade jääkatte sulamist. Musta süsiniku allikad globaalselt 42% avatud biomassi põlemine 18% elamute kütmine biokütusega 6% elamute kütmine söega 14% diiselmootorid transpordis 10% diiselmootorid tööstuses
LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes Suurendatakse taimede kasvukiirust Propaangrill
Ained esinevad kolmes agregaatolekus. Nende vahepeal esinevad ainel erinevad faasid. Erinevates faasides on ainemolekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.Ühe agregaatoleku raames võib esineda mitut faasi(va gaasiline olek). Kui aine muudab faasi, siis toimub faasisiire. Et aine läheks ühest faasiolekust teisse olekusse, on vaja teha tööd. Nt tina-võib olla pehme metall, aga ka pulbrina. Süsinik-grafiidina, teemantina, tahmana. Töö, mis tehakse faasisiirdel, võib olla 1. Positiivne-juhul kui ületatakse osakeste vahelist vastastikmõju. Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine
Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron) Esineb tavaliselt molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda kolmes olekus, jääna, veena või gaasina. Vesi on värvitu aine! Süsinik – C, aatomi tuumas 6 prootonit ja 6-7 neutronit. Tuuma ümber liigub 6 elektroni. Esineb grafiidina, tahmana, aga ka teemandid. Süsiniku ja hapniku ühinemisel tekib süsihappegaas! Süsihappegaas – CO2, värvitu gaasiline aine tekib põlemisel ja hingamisel. Foto sünteesil lagundavad taimed päikese valguse toimel süsihappegaasi. Õhk on ainete segu. Kuivas õhus on: lämmastiku N2, Ar, O2 ja CO2!
vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi.
- Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik). · Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda. · Tahma põlemine annab leegile oranzikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust. · Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt
? Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Täielikul põlemisel tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur. Mittetäielikult põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Mittetäielikul põlemisel võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid,süsinikoksiid ja süsi. Leegis põlemata jäänud süsinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. Radikaalid Paardumata elektronidega osakesi nimetatakse radikaalideks. Tekkivad valguse või temperatuuri mõjul. Radikaalid osalevad vererõhu regulatsioonis, närvisüsteemi ülekandes, signaalreaktsioonides jm. Radikaalsetel reaksioonidel on oluline tähtsus biloogias ja meditsiinis, kuna need toimuvad pidevalt eluorganismides. Kahjustavad kõiki elusolendi rakke ja organeid. Radikaalid osalevad vananemisprotsessis, ateroskleroosi arenemises, nad võivad tekitada vähkkasvajaid jne
? Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Täielikul põlemisel tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur. Mittetäielikult põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Mittetäielikul põlemisel võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid,süsinikoksiid ja süsi. Leegis põlemata jäänud süsinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. Radikaalid Paardumata elektronidega osakesi nimetatakse radikaalideks. Tekkivad valguse või temperatuuri mõjul. Radikaalid osalevad vererõhu regulatsioonis, närvisüsteemi ülekandes, signaalreaktsioonides jm. Radikaalsetel reaksioonidel on oluline tähtsus biloogias ja meditsiinis, kuna need toimuvad pidevalt eluorganismides. Kahjustavad kõiki elusolendi rakke ja organeid. Radikaalid osalevad vananemisprotsessis, ateroskleroosi arenemises, nad võivad tekitada vähkkasvajaid jne
Etüün 1,2-dibromoeteen 1,1,2,2-tetrabromoetaan 3) Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen e. vinüülkloriid: HC CH + HCl CH2 = CHCl (kloroeteen e. vinüülkloriid) 4) Etüüni hüdraatimisel veega moodustub etanool: HC CH + H2O CH3 CHO 5) Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostist vastava alkeeni (eteeni) ja alkaani (etaani) koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine
Etüün 1,2-dibromoeteen 1,1,2,2-tetrabromoetaan 3) Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen e. vinüülkloriid: HC CH + HCl CH2 = CHCl (kloroeteen e. vinüülkloriid) 4) Etüüni hüdraatimisel veega moodustub etanool: HC CH + H2O CH3 CHO 5) Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostist vastava alkeeni (eteeni) ja alkaani (etaani) koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C
Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga (oksüdeerumine). Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib vääveltrioksiid. Vääveltrioksiid, sattudes keskkonda, reageerib veeauruga ning moodustab väävelhappe. Väävelhape lahustub pilvede veeaurus ja sajab sealt alla happevihmana. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine
mitu korda. Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga e oksüdeerumine. Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib vääveltrioksiid. Vääveltrioksiid, sattudes keskkonda, reageerib veeauruga ning moodustab väävelhappe. Väävelhape lahustub pilvede veeaurus ja sajab sealt alla happevihmana. Küttesegu Küttesegu on vedelkütuse auru või gaasi ja õhu segu. Kütuse täielikuks põlemiseks peavad kõik
mitu korda. Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga e oksüdeerumine. Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib vääveltrioksiid. Vääveltrioksiid, sattudes keskkonda, reageerib veeauruga ning moodustab väävelhappe. Väävelhape lahustub pilvede veeaurus ja sajab sealt alla happevihmana. Küttesegu Küttesegu on vedelkütuse auru või gaasi ja õhu segu. Kütuse täielikuks põlemiseks peavad kõik
Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks õhufilter ummistub või pihustid riknevad. Siit järeldus, üle normi silindrisse sisestatud kütus ei suurenda mootori võimsust. Mootori võimsust saab suurendada silindrite arvu, silindrite läbimõõdu, kolvi käigu ja väntvõlli pööretearvu suurendamisega. Samuti saab suurendada mootori võimsust tavamootorile ülelaadimise lisamisega (rohkem õhku, rohkem kütust, suurem võimsus). Küttesegu põlemisest tekib mootoris palju soojusenergiat,
annaabi.ee 
