JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim
ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna annab aine sama palju energiat ja soojust molekulide vahelised sidemed taasluuakse. ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna (Sageli võimaldab tahke aine käitumine molekulide vahelised sidemed taasluuakse. soojuse juurdeandmisel otsustada, kas Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset tegemist on amorfse ainega või tahkisega) ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset toimub igal temp.Aurumisel saab aine ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine soojust ja energiat juurde, et molekulide toimub igal temp.Aurumisel saab aine vahelised sidemed lõhkuda, soojust ja energiat juurde, et molekulide kondenseerumisel aga annab aine sama palju
kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13. Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 14. (Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul. 15. Aurumine toimub igal temp. 16. Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 17. Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise
põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus – soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur
põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur
moodustumisel. Esineb mittemetallide vahel. KRISTALL- korrapärase ehitusega tahke eine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest. KRISTALLIVÕRE- kristalli koostisesse kuuluvate ioonide, molekulide või aatomite korrapärasele asetusele vastav ruumiline struktuur. KRISTALLUMINE- kristallide tekkimine lahuses ( ka sulamassi jahutamisel kristallide tekkimine). KRISTALLVESI- tahkisega seotud hüdraatvesi (näit. CuSO4 5H2O). KÕDUNEMINE- org. ainete muundumine bakterite või pärmseente elutegevusel hapniku osaluseta või osavõtul. KÜLLASUTMATA LAHUS- lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. KÜLLASTUNUD SÜSIVESINIKUD- süsivesinikud, milles süsiniku aatomite vahel on kov. üksiksidemed. KÜTTEVÄÄRTUS- soojushulk, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel (kJ/kg), gaaskütuse puhul 1m3 kütuse kohta (kJ/m3 ).
Staatiline tasakaal Ahvid köie otsas. Eest vaadates 10, küljepealt 1. Dünaamiline tasakaaal dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. 39. Defineerige aururõhk. Hinnake Clausiuse-Clapeyroni võrrandi abil vedeliku aururõhku ja keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. lnP2/P1=(H0aur/R)*(1/T1-1/T2) Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus. Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: 1)vesiniksidemed; 2)dipool-dipool interaktsioonid; 3)dispersiooni (Londoni) jõud mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid. 40. Selgitage keemise, külmumise ja sulamise olemust. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni
aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused: · Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur · Kindel ruumala ja kuju · Vedel Molekulid Kaootiline liikumine, kaugus ~ tahkisega Sailitab ruumala, aga mitte kuju · Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub, · taidab kogu ruumala · Plasma Ioonid, aatomid, vabad elektronid Olek sõltub: · Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia ule mis tahes agregaatolekusse. · Kui naiteks kristalli temperatuur touseb, muutub molekulide vonkumine umber
Faas võib koosneda ka mitmest ainest. Faasisiire ehk faasiüleminek- aine üleminek ühest faasist teise (ilma keemilise koostise muutumiseta).(Nt, jää sulamine, grafiidi muundumine teemandiks) Faasiüleminekud toimuvad kindla temperatuuri ja rõhu juures, mis sõltuvad ka aine puhtusest. 2. Aururõhk, aurustumissoojus, sulamissoojus. Aururõhk on rõhk, mida avaldab selle kondenseeritud faasiga dünaamilises tasakaalus olev aur. Aururõhk ongi defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja väheneb temperatuuri tõustes ning kaob aine kriitilisel temperatuuril. Reeglina määratakse aurustumissoojus aine keemistemperatuuril normaalrõhul (nimetatakse ka keemissoojuseks).
annaabi.ee 
