kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad. 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu. Kuivaine 8-14%. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon-loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb vedelatest ja tahedatest väljaheidetest nin millele võib olla lisatud allapanu. Tahesõnnik( kuivaine üle 17 %, allapanu ; poolvedel 8-14% ei ole allapanu ega vett.; vedelsõnnik ehk läga alla 8% veeabil; virts- ei täida sõnniku põhifunktsiooni-ehk huumusseisundit ei paranda. 36
korral. Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema
Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud
34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Poolvedel sõnnik -Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega (kuivaine sisaldus 8… 14%). Tahesõnniku säilitamisel talvel on orgaanilise aine kadu 31…34% ja lämmastikukadu 36… 40%. Vedelsõnnikust vastavalt 5…8 ja 3…8%. Vedelsõnnik - Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel (kuivainet alla 8%). •Sõnniku eemaldamine veega annab ainult näilise efekti:
Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine. Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti
toitainete kao, on käärinud sõnnik toitainete rikkam. Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku (sea- ja linnusõnniku puhul 10 kuu). Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. Poolvedel sõnnik Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega (kuivaine sisaldus 8…14%). Tahesõnniku säilitamisel talvel on orgaanilise aine kadu 31…34% ja lämmastikukadu 36…40%. Vedelsõnnikust vastavalt 5…8 ja 3…8%. Vedelsõnnik • Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel (kuivainet alla 8%). • Sõnniku eemaldamine veega annab ainult näilise efekti: – Suhteliselt väike töökulu
Sõnniku otsemõju (Ov) ehk 20...30 Sõltub 30...50 50...70 × omastamine esimesel aastal % kadudest % % Allapanuta sõnnik Allapanuta ehk poolvedela sõnniku all mõistetakse loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega — kuivainesisaldus 8...14%. Allapanuta sõnnikut saadakse veiselautades, kus loomade magamisaseme moodustab kummimatt, tagumise osa aga rest- või pilupõrand. Sellisel pidamisviisil saadakse pastataolise konsistentsiga sõnnik. Allapanuta sõnnik sisaldab : • lämmastikku 0,4...0,5%, • fosforit 0,1...0,2%,
annaabi.ee 
