hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda
seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu
Eemaldage vana õlifilter. Puhastage hoolikalt filtri ja korgi tihenduspinnad. Õlitage uue filtri kummitihendi pinnad ja paigaldage filter. Asendage väljalaskekorgi tihend ja keerake kork oma kohale. Ratta - ja / või kardaanvõllid - Vaadake üle rattavõllid, pöörates erilist tähelepanu liigendite lõõtsümbriste seisukorrale. Isegi algava pragunemise korral tasub soovitada nende asendamist, sest kui võõrkehad pääsevad liigendisse, läheb see kiiresti rivist välja. Tagaveoga autodel tuleb kontrollida kardaanvõlli ja selle liigendite seisundit. Piduriklotsid ja - kettad - Kontrollige käega pöörates, et ratas pöörleb vabalt. Vähem põhjaliku hoolduse korral kontrollige klotsipealiste ja piduriketaste paksust vaatlusega, kasutades vajaduse korral peeglit. Põhjaliku hoolduse hulka kuulub ka klotside mahavõtmine ja puhastus ning pidurimehhanismi liugepindade määrimine. Piduri - ja kütusetorustikud - Kontrollige, et pidurivedeliku - ja
Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12
Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele. Klassikalise konstruktsiooniga autodel kandub pöörlemine käigukastilt kardaanvõllile, mis on ühenduses peaülekandega. Peaülekanne kannab omakorda pöörlemise täisnurga all rattavõllidele. Need ei ole peaülekandega siiski otseühenduses. Peaülekande ja rattavõllide vahel asub diferentsiaal. See võimaldab rattavõllidel vajaduse korral pöörelda erineva kiirusega. Tagamootori ja tagaveoga ning eesmootori ja esiveoga autodel on mootor, sidur, käigukast, peaülekanne ja diferentsiaal kokku ehitatud. Sele 10 Esi- ja tagavedu (Hariduskeskus) 3.1 SIDUR Sidur asub mootori küljes, ta võimaldab mootorit jõuülekande muudest osadest ajutiselt lahutada. Kui sidur on ühendatud, pöörab mootori väntvõll käigukasti võlli ja auto võib liikuda. Siduri lahutamiseks vajutab juht pedaalile. Seeläbi käib mootor ja väntvõll ringi, aga käigukasti võllid on paigal
Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat, veetavat nimetatakse selle kuju järgi taldrikhammasrattaks. Taldrikhammasratta külge kinnitatakse tavaliselt diferentsiaal. Kaheastmelises peaülekandes esimese astme moodustab koonuhammasrataste paar, teise silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava silinderhammasratta külge. Esiveoga auto peaülekandeks on harilikult silinderhammasrattad.
summutusklapp paikneb amortisaatori, vedru ja akumulaatori vahel , Kolviga akuga terasvedru gaasis kolb õli koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik, gaasi ruumala määrab karakteristiku, gaasi survestatakse vedeliku abil sõiduki koormusega 76. Sildade vedrustuse tüübid Sõltuv vedrustus Lehtvedrudega, A-kujulise vardaga, Õõtshoobadega lehtvedrudega - Klassikalise tagaveoga auto tagasillal, Veokite esi- ja tagasillal, Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Odav, Suur vedrustamata mass, Ebasoodne deformatsioon külgjõu ja väändumise korral A-kujulise vardaga Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Kere ei liigu õõtsumisel külgsuunas, Ratas ei nihku piki- ega külgjõudude mõjul ega väändumisel, Nõuab palju ruumi, Suur mass, Kõrge hind.
annaabi.ee 
