Parim juhitavus on sumbuvus suhtarvu 1.0 korral Vedrustuse elastsed osad ja nende mõju sõiduki dünaamikale Staatiline kaalu ümberjaotumine Miks on oluline teada staatilist kaalu ümberjaotumist ja ümberjaotumise suhet esi ja tagatelje vahel? 1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr
Pidurduse lõppedes lastakse suruõhk kambritest pidurdusjõu regulaatorite kaudu välisõhku. Pidurdusjõu regulaator ehk ALB- regulaator Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. Veokil kasutatakse pidurdusjõu regulaatorit tagateljel, täishaagisel nii esi- kui tagateljel. Pidurdusjõu regulaatorit nimetatakse vahel tema saksakeelse nimetuse järgi ALB regulaatoriks (Automatische Lastabhängige Bremskraftregelung). Mehaaniline pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaator kinnitub auto raamile ja ühendatakse hoovastiku ning elastse elemendi abil tagasillaga. Koormata sõidukil paikneb hoob (j) äärmises alumises asendis. Koormuse kasvades liigub hoob (j) ülespoole ja koos temaga ka nuki (i) mõjul klapi tõukur (h). Jalgpiduri
vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet. Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas? Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis). Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine. esi- ja tagadiferentsiaali lukkud Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju. Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda
22 3.1. Sõiduki pidurikontuuri skeem koos komponentidega Sele 3. Pidurikontuuri skeem[3] Sõidukile on paigaldatud pidurirõhu regulaator (Dual P.Valve). Pidurirõhu regulaatori tööpõhimõte seisneb tagarataste töösilindritele mõjuva vedeliku rõhu reguleemises ja seeläbi tagatelje rataste pidurdusjõu vähendamises. Seoses sellega, et pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, toob tagateljel kaalu vähenemine kaasa võimaliku pidurdusjõu vähenemise (koormatakse rohkem esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23
Koosneb kahest valtsist, nendevahelisest baasmasinast, lisakoormustest, elektrisüsteemist, niisutussüsteemist, veepaagist, mootorist koos toitesüsteemiga, kabiinist, juhtimissüsteemist. Mida suurem on rulli joonkoormus, seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 50. Pneumorullide ehitus, tihendamisvõime reguleerimisvõimalused. Kujutab endast kahe telje vahele asetatud nn. konteinerit või platvormi. Tagateljel on tavaliselt 3-5 ratast, esiteljel vastavalt 2-4 ratast. Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele. Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime. 51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem
Ülesanded: - Muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust - Ülekanda pöördemomenti vedavatele ratastele. 4 Ülekande tüübid: Sõiduautosid ja tarbesõidukeid eristatakse: tagavedu, esivedu ja nelivedu (mitmikvedu). Mootor ees - tagavedu. Ees mootoriga autol on tavaliselt harva mootor esimesest teljest tagapool (joonis 1), ülekanne toimub kardaanvõlli kaudu tagaratastele. Tulemusena on soodsad massi jagunemised esi ja tagateljel. Kurvis on kerge alajuhitavus Probleemiks on veovõlli tunnel mis asub salongis. Mootor taga - tagavedu Mootor on paigutatud tahapoole veoteljest. Kuna mootoriruum on mõõtmete poolest piiratud kasutatakse bokser mootoreid. Probleemne kütusepaagi paigutus, külgtuule tundlikus ja kurvis kalduvus ülejuhitavusele. Kasutatakse autode puhul harva. Mootor keskel - tagavedu Joonis 2:Mootor taga tagavedu Kesk mootoriga ülekanne
Hüüumärgid näitavad, milline mõõdetud tulemus ei vasta nõuetele. Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50% Joonis 1 Joonisel 1 on näha, et piduritesti läbinud auto esiteljel on pidurite erinevus ainult 3%, tagateljel 2% ja käsipiduril 19%. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50%.Eesti keeles tähendab see, et: ,,Kui auto kaalub 1000 kg siis kõigi nelja ratta summaarne pidurdusjõud peab olema vähemalt pool so. 500 kg".Pidurdusjõu suhe (joonisel on 63%) näitabki kui võimsad on auto pidurid.Teen nüüd ise arvutuse:
annaabi.ee 
