ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon. Veri liigub seal tagant ettepoole ning jõuab ainsa veresoone kaudu pähe. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ning jõuab lõpuks südamesse tagasi. Paljudel
Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga)
Muna satub inimese suhu (nt.väljaheiteid kasutatakse köögiviljade väetamiseks), edasi läheb ta sooltorusse, seal sooles koorub munast vastne. Veri kannab läbi maksa südamesse ja edasi kopsu, tekitavad kopsu sisse väikesi augukesi, tungivad kopsuõõnde alveoolidesse, lõpuks hingetorusse ja kurgupiirkonda. Seat liiguvad edasi soolde, kus areneb uus uss. (Kui vastne leiab tee ninna, kõrva, võib peremees surra). Naaskelsaba max 1cm pikkune,peenike. Elab inimese tagasooles, tavaliselt 10-1000. Tema eluiga on 6 tundi väliskeskkonnas. Kui inimene on püsti, siis ussid on rahulikud, magama minnes hakkavad tegutsema. Emasuss tuleb pärakust välja ja muneb sinna munad. Eritab sinna vedelikku, mis paneb sügelema. Satuvad suu kaudu tagasi organismi. · Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel). Kui süüakse tema vastsetega nakatunud liha, peremehe orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles.
· Ümarusside seedeelundkond on torukujuline ja mõlemast otsast avatud. · Ka ümarussidel puudub vereringe ja hingamiselundkond. · Erituselunditeks on umbtoruneerud. · Ümarussid on lahksugulised. · Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. · Solkme muna peab aga viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Alles siis muutub ta natatumisvõimeliseks. · Solkme vasten kahjustab inimese kopse. · Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. · Keeritsuss elab kiskjate ja näriliste organismis, kuid võib nakatada ka inimest. · Ümarussid elavad nii mullas, vees kui ka taimedes ja loomades. · Ümarussidega nakatumise vältimiseks tuleb enne sööki hoolikalt käsi pesta. ·
soolde. Siis areneb uus solge. Liike on palju , üks osa elab vees ja mullas on nii väiksed et ei näe. Mullas ja vees elavad ümarussid toituvad taimede ja loomade jäänustest. Nad on tähtsad lagundavad lülid aineringes. Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse
peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest: o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised · Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga. · Areneb vaegmoondega, moone, mis jaguneb 3 etappi muna, vastne ja täiskasvanud : o Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad o Kevadel kooruvad vastsed, kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi)
2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5. Vihmausside tähtsus looduses ja inimese elus. looduses: kobestab mulda, parandab mulla viljakust, paljud loomad toituvad temast.
Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge. Satub inimese organismi, kui enne sööki ei pese inimene käsi ja toorelt söödavaid juur- ja puuvilju. Isane ja emane liimuksolge http://www.med.sc.edu:85/parasitology/nematodes.htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa
Hingamiselunditeks on neil erilised Rohutirts toitub taimedest.suud ümbritsevate torukesed e. Trahheed.nende üks ots avaneb suistega hammustab ta lehetükke ja putukas keha küljel, teine haruneb putuka peenestab need, siis segab suus süljega ja sisemuses peenemateks torudeks.torukeste neelab pugusse.edasi läbib toit mao ning kaudu liigub õhk putuka elundite juurde.tiibu soole, kus see seeditakse.kuna tagasooles ja tagakeha liigutades pumpab putukas imendub suurem osa veest tagasi, saab papnikurikast õhku trahheedesse ja SHG-ga rohutirts läbi ajada ainult toidus sisalduva rikastunud õhku välja. veega.tahked seedimisjäägid väljutatakse. paljunemine Rohutirts paljuneb vaegmoondega .rohutisrt on lahksuguline ja neil on :muna,vastne ja
Sooles areneb temast uus solge. Satub inimese organismi, kui enne sööki ei pese inimene käsi ja toorelt söödavaid juur- ja puuvilju. Isane ja emane liimuksolge http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-11-1.htm http://www.med.sc.edu:85/parasitology/nematodes.htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa
annaabi.ee 
