1. Trapp ujuva haisulukuga ,,Primus" 2. Põranda- või keldritrapp 3. Kraanikausi sifoon 4. Pesumasina vee- ja äravooluühendus 5. Köögivalamu sifoon 6. Vanni või dusi sifoon 7. Tilgalehter kütte- või kliimaseadmetele 8. Õuetrapp 9. Sademeveelehter B: Torud ja liitmikud 10. Püstik 11. Äravoolutoru 12. Õhustustoru 13. Hoonekollektor 14. Läbiviiguhülss C: Turvalisus ja hooldus 15. Tuulutuspüstiku otsak 16. Puhastusava 17. Tagasivooluklapp Reovee puhastamine Miks? Kuidas hinnatakse reostuse taset? Kui palju reostust eemaldatakse puhastamise käigus? Reovee puhastamine Reovee puhastamine läbib kolme etappi: I etapp- Mehaaniline puhastamine II etapp- Bioloogiline puhastamine III etapp Keemiline puhastamine Täname kuulamast! Tallinn 2010
1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee 8 veerelee 9 kulumõõtja 10 nivoorelee 11 üleujutusrelee Joon.2. Pumba(jaama) juhtimisseadmed [2] Lihtsaimal juhul on survereleena kasutusel kontaktmanomeeter (joon. 3.3.3, b)
on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest. Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele. Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest. Ehitus: 1. puurkaevu pea , maapealne või maaalune. Puurkaevu peas paiknevad proovivõtukraan, tagasivooluklapp, liivapüünis, veearvesti, manomeeter, hüdrofoor, elektriarvesti 2. puurkaevu tüvi on puurauk mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puurkaevu varisemist ja erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. 3. Puurkaevu filter , peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega. Ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda, ei tohi mehaaniliselt ummistuda 4
..2 10. Ebaühtlane pritseannus 0...1 11. Vale pritsehetk 1...2 12. Vale pritserõhk >1 13. Rikkis toitepump >1 14. Rikkis tagasivooluklapp >1 15. Rikkis ventilaatori termostaat ~1 Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi. Ökonoomsus. Säästlik sõit. Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid. Mootorikonstruktorid püüavad jätkuvalt lisada mootori kasutegurit.
ruumi. Vedru vastasmõju tõttu avaneb surveklapp ainult vedrude vaäga järsul kokkusurumisel, sets ainult siis on tõhusus kullalt suur, seetõttu avaldabgi amordisaator kokkusurumisele takistust. Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio vedrud sirgnevad. Seejuures surutakse kolvipealses ruumis olev vedelik kokku. Möödavooluklapp sulgub, tekkiva rõhu tagajärjel avanebtugeva vedruga koormatud tagasivooluklapp ja vedelik voolab kolvis olevate avade kaudu kolvialusesse ruumi. Seejuures osa vedeliku mille maht võrdub töösilindrist valjuva kolvivarre osa mahuga, voolab läbi sisselaskeklapi reservuaarist töösilindrisse. 12 10. Tagsilla demontaaz Tagasild kinnitatakse tavaliselt poltide abil auto kere külge, silla külge kinnituvad lääbad mis on
1) ummistunud vahejahuti 1...2 2) vigane termostaat 1...3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada.
Puurkaevu manteltoru peab olema kõrgemal, kui pinnavesi või pindmine põhjavesi, sest kui teised veed manteltoru üle ujutavad, siis hakkad veed torusse tungima ningt tarbijani jõuab mitte puhas vesi! 1. Puukaevu pea: maapealne (ehitis, tavaliselt mingine putka), maa-alune (mäeküngas), pealisehitiseta (toru ots tuleb lihtsalt maa peale ning seal võib peal olla metallkaas, tavaliselt eramaal). Puukaevu peas paiknevad: liivapüünis, veearvesti, tagasivooluklapp, proovivõtukraan, elektriarvesti, manomeeter, hüdrofoor, veetöötlusseadmed. 2. Puurkaevu tüvi on puurauk, mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puuraugu varisemist, manteltoru takistab erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. Vett tohib võtta 1 puurkaevuga ainult 1 põhjaveekihist! 3. Puurkaevu filter: Filtrile esitatavad nõuded: · Filter peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese
Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on hüdrosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav hüdromootor. Rõhu regulaator – reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel). Rõhuregulaatorite ülesandeid hüdroajamis on kaks: 1. piirata süsteemi sisest rõhku 2. piirata väliste jõudude poolt tekitatud rõhku Tagasivooluklapp • on ventiil torustiku automaatseks sulgemiseks ja avamiseks voolavale vedelikule või gaasile • Tagasivooluklapi ülesanne on juhtida töövedeliku liikumist ainult ühes suunas Kaitseklapp On seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud.
annaabi.ee 
