7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente. Libisemismäärded
*Lakakamm - kasutatakse laka kammimiseks. *Sabakamm - kasutatakse saba kammimiseks. *Näohari - näo puhastamiseks. *Jalahari - jala puhastamiseks. *Pinded - kaitseb hobuse jalga hõõrumise eest. *Jalus - sadula osa kuhu inimene oma jala toetab. *Jaluserihm - hoiab jalust sadula küljes. *Sadulavöö - sadula kaitsmiseks. *Sabarihm - takistab sadula ettenihkumist(kasutatakse eelkõige ponide puhul). *Eesvöö - takistab sadula nihkumist ettepoole. *Rinnarihm - takistab sadula tagasilibisemist. *Iste - sadula sügavaim koht, kus istub ratsanik. *Kate - kaitseb varustust. *Oliiv-trenselsuuline - sobib väga hästi tundliku suuga hobustele.
Korralikud mäesuusad koos sidemetega saab alates 50006000 kroonist ja saapad alates 2000 kroonist, mäesuusakeppide hinnad algavad 300400 kroonist. Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes.
Korralikud mäesuusad koos sidemetega saab alates 50006000 kroonist ja saapad alates 2000 kroonist, mäesuusakeppide hinnad algavad 300400 kroonist. Suuski hooldades on olulisim nende määrimine, mis kaitseb suuski ja parandab sõiduomadusi. Kui suusad on alt halliks muutunud, on nende põhi rikutud ja viimane aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes.
pea. Matkamisel pehmes lumes kasutatakse seda ka lamedal nõlval. Käärtõusul on 2 varianti: 1) Astesammuga – vähemalt üks suusk on lumega kantaktis. 2) Jooksusammuga – jalatõukele järgneb lühike lennufaas. Algajatele õpetetakse astevarianti, pöörates tähelepanu järgnevale: - Suuskade käärasendile – mida järsem on tõus või halvem pidamine, seda laiem on käärasend. - Suuskade kantimisele (aitab suuskade tagasilibisemist vältida). - Keppide vahelduvale tõukele ja pidevale toele. Jooksusammuga käärtõusu õpetetakse neile, kel astesammuga variant on selge, kel on hea kehaline ettevalmistus ja kaasaegne suusavarustus. 3.5.4. Trepptõus. Seda kasutatakse pehmes lumes matkates, väga järsust nõlvast ülesminekul, slaalomi – ja hüppemäe nõlva kinnitampimisel ning algajatel tõusudel. Liigutakse kanditud suuskadel juurdevõtusammuga, külg tõususuunas
Mudu tekib nii suuri mõrasid, et karta on katkemist. Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu peab lootma vaheaitamisele. Kanalitorutamine avatakse tavaliselt 200-300m järel (kui pole valmiskaeve). Neis paigus abistatakse kaabli kulgu käsitsi või masinaga. Vedu peab olema siis sünkroniseeritud või peab saama hoida vahepunktides liigkaablit. Kui kaabli libestudeks on kasutatud seepi, võib see põhjustada tagasilibisemist vaheabipunktidel veomasinatele. Mikropallid seda kergelt ei põhjusta. Kaablivedu kanalitorusse: * vedu vinsiga, inimene võib vahelt aidata. * vedu vintsiga, käsitsi abi paljudes kohtades. * kaabel asetatakse vahepunktides kaheksale, nii saab vedu alustada kuskil raja vahekohast. See võimaldab vedu paljudes eri kohtades ilma kaabbli katkestusteta. * veovaieri ja vintsi abil. * vedu vintsile peast ja vahepunkti vedu (kaablikassiga) kaabli ees lükatakse (ussi) või
(Devlin, 2003). •Venitusravi soovitatakse radikulaarsete valude korral, lülisamba liigeste hüpomobiilsuse, kootunud sidekoe, lihas-spasmide raviks vastavalt valuaistingule alates 2 valupäevast (Pellecchia, 1994). Lülisamba nimmepiirkonna traktsioonvenitus Traktsioonvenituse tähtsus seisneb diskidele avalduva surve vähendamises, pehmete kudede venitamises ja lülidevahemulgu suurenemises. Väljasopistunud diski tagasilibisemist õigesse kohta venitusraviga siiski ei saavutata (Lee, Evans, 2001). Traktsiooni vastunäidustusteks on: ligamentide ebastabiilsus, varasem lülisamba trauma, osteopeenia, rasedus, spinaalne tuumor, lülisamba põletikud ja kõrge vanus (Devlin, 2003). Terapeutiline harjutus alaseljavalu ravis Tõenduspõhised andmed näitavad, et spetsiifilised harjutused ei too kasu valude akuutses perioodis, kuid aitavad leevendada valu ja taastada funktsiooni ägeda perioodi vaibumisel ja
annaabi.ee 
