Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks
Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine, Päikese ja vulkaanide aktiivsuse muutumine. Mainimata ei saa jätta kasvuhooneefekti olemust. Nimelt eelnimetatud olukord tekib gaaside, nagu süsihappegaas, metaan ja veeaur, toimel, tekitades atmosfääri kihi, mis laseb päikesevalguse läbi ja takistab soojuse tagasikiirgumist. ,,Keskkonnasoojenemisest räägiti esimest korda 1960. aastal, kuid ÜRO hakkas probleemi käsitlema alles 1980. aastal ja seni ei olda veel üksmeelel, milline ilmastik ootab inimkonda kas või 20 aasta pärast," kirjutas Tiit Kändler 1999. aasta novembris Eesti Päevalehes. Faktid, mis tõendavad asjaolu, et on kliima on muutumas, on järgnevad. Paleontoloogilised andmed kinnitavad, et Maa õhkkond ja kliima ei olnud püsivad. Aastatuhandeid varem oli soojadel
Esineb tihti ka nn. kuiva vihma, kui atmosfris sademed tekivad, kuid enne maale judmist aurustuvad ra. Nii pevane kui aastane temperatuuri amplituud on vga suur. Peval vib temperatuur olla le 50?, sel aga langeda alla 0?. Kikumise phjuseks on kuivus. huniiskus on 10-20%, veeaur jahtub ja soojeneb aga kiiresti ning ei tasakaalusta temperatuuri. Vikese niiskuse tttu ei ole ka pilvi, nii et peval juavad pikesekiired enamasti maani ning soojendavad seda, sel ei takista aga miski soojuse tagasikiirgumist atmosfri. Krbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust le endas hoida. Aasta keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25?. Krgemad keskmised temperatuurid on 43,5-49?. Vikseimad temperatuurid on kuni -18?. Krbe maastiku kujunavad tuul ja vesi. Kui krbes hakkab vihma sadama, siis ei ole seal taimi, mille juurestik hoiaks pinnast koos, ja tulemuseks on erosioon. See vib tekitada kanjoneid, kohtades, kus vesi voolab kngastest alla
Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. o Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam.
• Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel dokumentidel põhinevad juhtimissüsteemid 9) lühendid 10) ennetavad KK meeted ja näited 11) KK probleemid RAHVASTIKUPROBLEEM - Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa loodusvarade suurema kasutamise, toidu- ja veepuuduse. KLIIMA SOOJENEMINe- Kliima soojenemist põhjustab süsihappegaasi hulga suurenemine õhus. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist OSOONIIKIHI HÕRENEMINE- Mõned keemilised ühendid põhjustavad selle kaitsva kihi hõrenemist ja ohtliku kiirguse jõudmise Maale. ENERGIA PROBLEEM- Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise.Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega. Energia tootmine tähendab alati ka saastamist, seega suurendab tootmise laiendamine ka saasteprobleeme
Keskkonnaseisund Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid: rahvastikuprobleem, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, energiaprobleem, jäätmeprobleemid, taime- ja loomaliikide hävimine, pinnase hävimine ja kõrbestumine, veekriis ja veekogude reostumine, happevihmad Kliima soojenemine – tingitud süsihappegaasi rohkusest õhus. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist Energiaprobleem - Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise. 31 Kõrbestumine - Igal aastal kaotab meie planeet ligemale 70 000 ruutkilomeetrit ehk 7 miljonit hektarit haritavat maad (mullapinnas hävib). See tähendab, et kaotsi läheb Inglismaa suurune maalahmakas.
64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike)
elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Millised on kasvuhoonegaasid? Veeaur: peamine kasvuhoonegaas on veeaur (H2O), mille arvele langeb umbes kaks kolmandikku looduslikust kasvuhooneefektist. Atmosfääris olevad veemolekulid püüavad maapinnalt tagasikiirguva ja igas suunas leviva soojuse kinni ning maapind soojeneb enne soojuse kosmosesse tagasikiirgumist. Inimtegevuse tulemusena veeauru atmosfääri ei lisandu. Süsinikdioksiid: põhilise panuse suurenenud (tehislikule) kasvuhooneefektile annab süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2), mis moodustab suurenenud kasvuhooneefektist globaalselt rohkem kui 60%. Tegemist on väga keeruka süsteemiga, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Süsihappegaas võib jääda atmosfääri 50-200 aastaks sõltuvalt sellest, kuidas
annaabi.ee 
