käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pärast ametist lahkumist pakutakse teatud ametikohta või soodustusi. Mis tahes kahtlused selles küsimuses lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. Artikkel 5 Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel. Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht. Kui ei kohaldata artiklit 6, jääb kohtunik ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma. 7 Artikkel 6 Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja
vigastada 9 õpilast. Hukkunute matusepäev, 16. oktoober, oli üleriigiline leinapäev. Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel osales 52,1% hääleõiguslikest 20. oktoober kodanikest. Erakondadest oli edukaim Reformierakond. 13. Tartus toimus Eesti kultuurikongress, et arutada lähiaastate riiklikku detsember kultuuripoliitikat. 1997 Peaminister T. Vähi esitas tagasiastumisavalduse. Vähemusvalitsuse moodustas Mart 25. veebruar Siimann. Uus valitsus andis 17. märtsil Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust. 18. märts Riigikogu seadustas koolides riiklikud lõpueksamid. 1. mai Jõustus Eesti-Soome viisavabaduse kokkulepe. Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud 15. juuni sari koosneb 21 köitest. Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert
3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist valitsuskabineti poliitilisest vastutusest
3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist – valitsuskabineti poliitilisest vastutusest
Kui Riigikogu on avaldanud ministrile umbusaldust, vabastab Vabariigi President ministri ametist viivitamata pärast Riigikogu esimehelt asjakohase teate saamist. Ministri volitused lõpevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. Minister esitab tagasiastumisavalduse Vabariigi Presidendile peaministri kaudu Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab Vabariigi President ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast kohe pärast käesoleva paragrahvi 6. Bürokraatia- ametnike võim , rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine) Vabariigi president
Kogu valimised edasi lükata. Kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. Istungitel kritiseeriti valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Ajutine Asutav Kogu esitas tagasiastumisavalduse. Toimus usaldushääletus, millega saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Asutava kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti maarahva liit, Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal), valimistulemused: Moodustati valimise peakomitee. Jagati Eesti ringkondadeks, igas maakonnas ja linnas 1 valimispunkt. Pandi kirja valimise nimekirjad. Valimisõigus kuulub kõigile Eesti kodanikele, kes on 21-aastased või vanemad