sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt Kinnitub: 4le alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
või plaadimaterjali vahele, mis on kokku surutud põkkliiteks. Detailid tuleb tugivarbale kinni klammerdada, et vältida põkitavate detailide esikülgede lahti surumist. Hõõrdekuumus kulumiskindla keevitusvahendi ja töödetailide vahel pehmendab viimaseid ilma, et need sulamispunktini jõuaksid ja võimaldab tööriista piki keevitusjoont traversseerida. Plastistatud materjal kantakse tööriista nõela tagaservale ja stantsitakse tööriista õlgmiku ja nõela profiili kontaktiga. Mahajahtumisel jääb detailide vahele tardfaasiline side. Hõõrdsegukeevitust saab kasutada alumiiniumlehtede ja plaatide liitmiseks ilma täitetraadi ja kaitsegaasita. Materjali, mille paksus on 1,6 kuni 30 mm saab keevitada täisläbivusel ja ilma poorsuse või sisemiste tühikuteta. Vähese deformatsiooniga ühtsed keevitused on võimalikud paljude alumiiniumsulamite puhul, isegi nende puhul, mida
roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid. b) Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja
Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel pöörab pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2 alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt.
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on
Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk
annaabi.ee 
