(The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm, mille peaosades astusid üles Kurt Russell ja James Spader. Tähevärava all peetakse filmis silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades liikuda ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad Emmerich ja Devlin jätkasid filmiga "Iseseisvuspäev". Küll aga kasvas filmist välja teleseriaal "Tähevärav SG1", millest omakorda said alguse veel kaks telesarja. 2005. aastaks oli tähevärava teemadel loodud peale selle filmi veel 3 telesarja, üks joonissari ning 2007. aasta sügisel lisandus veel 2 täispikka mängufilmi pealkirjadega "Kontiinum" ja "Tõe laegas".
Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika
- Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk · ~4,5 miljardit Maa teke · Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris)
- Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk · ~4,5 miljardit Maa teke · Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris)
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning
Seda tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga on pidev spektrit tekitav valgus allikas. NB! Nendes kohtades, kus on tumedad jooned toimub ka gaasi kiirgumine ja joone asukohale vastab lainepikkus ja sagedus. Mida tumedam on tumejoon seda tugevam kiirgumine või neeldumine toimub aatomite poolt. Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp. Doppleri efekt: sini ja punanihe Kui taevakehalt saadud spektri lainepikkus väheneb, siis objekt läheneb meile vaate sihis ja tegu on siis sininihkega. Kui laine pikkus suureneb, siis on punanihe ja objekt kaugeneb meist. Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt läheneb meile on kiirus negatiivne. Sedasi saab määrata kas täht, asteroid tuleb meie poole või eemaldub meist. Taevakeha kauguse määramine parallaksi kaudu: Parallaks on vaatesihiline nurk- vaatlejast objektini. Mida lähemal on objekt seda suurem on
Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgudega. Niisuguseid, "parketi" nime kandvaid pinnamoodustusi pole leitud mitte üheltki teiselt taevakehalt. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise regioonid, kõrgusega 2-4 km. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kokku on Veenuse pinnal leitud sada tuhat väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem
Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed ·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. diameeter ~30 kpc (90 000 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit)
hirmutavalt 25. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Horisondi lähedal olev Päike näib olevat kõrgemal kui ta tegelikult on valguse refraktsiooni tõttu. Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine). Et atmosfääri murdumisnäitaja kõrguse suurenedes väheneb, siis kõverduvad taevakehalt tulevad valguskiired Maa poole, seetõttu paistab taevakeha taevavõlvil kõrgemale nihkununa. 26. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine ja peegeldumine veepiiskades. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Päikesevalgus peab langema piiskadele vaatleja selja tagant. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. 27
Taevakehade valgustatuse või nähtavuse ajutine (enamasti perioodiline) halvenemine, mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks (või varju minejaks) on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju
des on valguse levimiskiirus sellest väiksem. Seejuures kehtib järgnev seadus- pärasus: mida väiksem on valguse levimise kiirus antud keskkonnas, seda rohkem muutub valguse levimise suund sellesse keskkonda sisenemisel. Õhus levib valgus peaaegu sama kiiresti kui tühjuses. Kui me näiteks tahame teada, kui kaua levib valgus Päikeselt või mõnelt teiselt taevakehalt Maale, võib julgesti võtta kiiruse väärtuseks kogu liikumise kestel 300 000 km/s. Valguse murdumisel esinevate seaduspärasuste valemi abil kirjapanekuks jääb 8. klassis õpitud matemaatikast väheseks. Piirdume sellega, et sellist keskkonda, milles valgus levib muutumatu kiirusega, nimetatakse optili- selt ühtlaseks keskkonnaks
Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=206265 AU=3,263 LY Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. Galaktika - selgelt piiritletud tähesüsteem, mille kuju ja suuruse määravad ära gravitatsioonilised vastasmõjud.
annaabi.ee 
