Koduloomad. Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Merisigu ja biisamparte kasvatati toiduks aga laamsi kasutati peamiselt ohvriloomadeks, aga nende villast tehti ka riideid. Alpakakasukast sai luksusvilla. USUND. Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Inkad uskusid, et kuld on päikese higi. Kulda kasutati palju ka hauakambrites ja templites. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu.
Koduloomi oli inkadel viis: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat peeti põhiliselt kandeloomana, kuid temalt saadi ka villa, millest valmistati riiet. Alpakat peeti luksus villa omanikuks, kuna temalt saadud vill oli laama omast palju peenem. · USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu. · ASTMED Inkariigis olid eraldi klassid ehk astmed
Artikkel ajakirjast: Viktor Masing, Eukalüpt iseloomustab Austraaliat // Loodus, 2000 aprill. ENE 1 // Valgus, 1985. Tõlkinud L.Liivak ja A.Raitviir, Loodusentsüklopeedia // Odamees 2001. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.godiscover.ee/?id=1311 http://www.hot.ee/nadka/profile/austraalia.html Laurits,P. ,,Austraalia aborigeenide kunst" http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.htm Niglas,M. ,,Taevajumalad Austraalia rahvausundis" http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.htm http://www.miksike.ee/ http://www.hot.ee/aussie/loodus.html 9
Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22
Vupsavad teise maailma. Vesi tuleb ka aga järgi august, leitakse koioti karvadest veekoletise lapsed, visatakse auku tagasi ja vesi taganeb. 12.09.2012 Ex nihilo - eimillestki. Leeming arvab, et see ex nihilo loomine on kõige tavalisem. Üks ülim jumalus, kuigi ta võib olla ka jaotatud. Loob teadlikult ja iseseisvalt kõiksuse, universumi. Aeg-ajalt juhtub ka kogemata. Tavaliselt loob ta seda mingist tühjusest, aga mõnikord viidatakse ka sellele, et midagi on varem olnud. Taevajumalad, piksejumalad. 1) Üksi, paariliseta - samas tihtipeale määratakse ta sooliselt, enamasti meessoost. Pöördutakse tihti kui Isa poole. 2) Enne loomist - püütakse jätta kirjeldamatuks seda 3) Kõikvõimas - alguses läheb tihtipeale midagi valesti. Eksimus, viga. 4) Hävitus - lõpetamata. Selle vea likvideerimine jääb tihtipeale lõpetamata. Nt. Noa laeva lugu. Loomine: · Lausumine · Mõtlemine · Puudutamine · Sülitamine · Oksendamine · Sittumine
Lugu sellest kuidas peajumal kehtestab korra võites kaose jõude. Peajumal on selles eeposes Marduk babüloonia (hüm talle ).teda on ka nimetatud ka Marduk kui jumalate Enlil. Enlil oli sumerite kõrgem jumalus.Algses versioonis võis olla Enlil see isik. Algsed jõud, vesised Aps-magevesi-Enkidu koda,,isane Tiamat-soolane vesi,emane, merelise koletisena.,kala või sisalik,merelohe.võis olla ka lõvi .Aps ja tiamat on paar -neile sündis palju jumalaid sündis Anu-taevajumalad ja tal sündis Ea- inimeste jumal.Härisid Tiamati kõhtu ja nad otsustasid maha tappa nad. Ea tappis Apsu. Tiamat sünnitas Kingy jumalad kartsid neid ja hakkasid otsima kedagi kes julgeks minna neile vastu , hea poeg Marduk, lubas seda teha aint tingimusel kui nad valivad ta kuningaks.Marduk oli hiiglasuur ja täiuslik , oli 4 tuult.Saavutas võidu . Kingy püüti võrku kartis, mõisteti nende üle kohut ja hukati . Kui saavutati võit, siis tehti maailm
annaabi.ee 
