Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi.
See linn on umbes 2000 aastat vana, kuid juba 3000 aastat ennem oli see koht asustatud. Buhhaara oli üks linnadest, mis jäi Hiina ja Euroopa vahelisele kaubateele ,,Siiditee", sellest tulenevalt oli see linn juba pikka aega kaubanduse, kultuuri ja religiooni keskuseks. Esimesed Buhhaara asukad olid muistsed iraani keelt kõnelevad iraanlased. Paar sajandit hiljem sai aga pärsia keel peamiseks suhtluskeeleks. Tänapäeval elavad Buhhaaras valdavalt tadzikid, kelle emakeeleks on pärsia keel ja väiksem osa usbeklasi, kes kõnelevad usbeki keelt. Buhhaaras leidub loodusande nagu maagas, puuvill, puuviljad ja siid. Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8. sajandi alguses Buhhaara, oli linnast saanud tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus
Rahvaarv (miljonites): * 1979: 17 * 1996: 18,6 * 1999: 25,8 * 2009: 33,6 * 2025 (prognoos): 48. 2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes) 1,090 1,029 1,031 1,198 1,222 Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547 Ränne(1000 in.kohta): 5 3 10 0 0 Rahvuslik koosseis Peamised Afganistanis elavad rahvused: * pustud ehk afgaanid (umbes 3840%, 56 miljonit): idas ja lõunas. * tadzikid (25%, 34 miljonit). * hesaarid (1519%, 23 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis. * usbekid (umbes 69%, 2 miljonit). * türkmeenid * aimakid * nuristanlased: idas * belutsid: lõunas * kirgiisid: Pamiiris. Keeled Levinumad keeled on pustu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret. * dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest) * pustu keel (umbes 35%) * usbeki keel * türkmeeni keel Asustus
............................. puuraijuja minia .............................. proffessori efektiivne nõuanne .............................. nahhaalne nihilist .............................. agronoomid ja aktsionäärid .............................. seifgi või seffki .............................. tzuvassid ja tadzikid .............................. tsehis töötasid tsehhid .............................. vatitekk, laevadekk, kassett-dekk .............................. grillis naabritega grillahju pärast ............................... hertsogki, vojevoodgi, mikroobki .............................. 2. Asenda alljoonitud sõnad vastava võõrsõnaga
2. Rahvastik Pakistanis on 2006. aasta seisuga 163 985 400 elanikku. Rahvaarvu poolest on Pakistan maailmas 6. kohal. Pakistani elanikkond koosneb väga erineva ajaloo ja kultuurilise taustaga etnilistest rühmadest: pandzabid (45%), sindhid (14%), pustud ehk pustunid (15,5%), seraikid (10%), belutsid (3,5%), muhadzirid (muhajir'id, 7,5%; Indiast tulnud, põhimõtteliselt Uru keelt kõnelevad muslimitest immigrandid ja nende järeltulijad) ja muud rahvad (4,5% sh. Tadzikid). Usutunnistuselt on 97% rahvastikust muslimid (77% sunniidid, 20% siiidid), on ka kritlasi, hinduiste, judaiste, sikhe, parse, hõimuusunite järgijaid jt. Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. siitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha. See tähendab, et avalikku kohta tulles kannavad naised peakotiga (burqa) riietust
Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058 Nogaid 103 660
Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Afganistan tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes pustude traditsiooniliste alade nimetamiseks. Afganistan naabrid on Türkmenistan, Usbekistani ja Tadzikistani, Hiina, Pakistani ja Iraan. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Peamised rahvused kes Afganistanis elavad on putsud,tadzikid, hazarad ja usbekid. Levinuim keel on dari keel, ning palju räägitakse ka putsu keelt. Riigiusk on islam, ja seega on elanikud moslemid. Islam on alistumine Allahile. 1.2 Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse
kui tema vend Amon, keda isa nimetas ,,elu peremeheks". Kohalik imaam nägi, et poisid peavad Dusani erakuks, ent neil jääb sellest südamlikkusest, mida andis seltskonnale Dusan. Ta oli teistest poistest peenemate maneeridega, talle ei meeldinud naiste piilumine. Kuna Dusan oskas ka tadziki keelt, tahtsid teised poisid Dusan hakkaks nende atamaniks. Ent Dusan ei võtnud seda ettepanekut vastu, tahtis hoopis, et poisid usustaksid solvangud. (teda austasid ka tadzikid). Ent Dusan anus poisse, et nad andestaksid solvangud. Pöördepunktiks Dushani kujunemisel on vanaema surm. Pärast seda läheb isa Afganistani tööle 72 ja ema jõuab järeldusele, et kahte poissi ta üksinda kasvatada ei suuda ja annab Dusani internaati. 65 Vanaema suguvõsa oli linnas tuntud oma aristokraatlikkuse poolest. Suguvõsa oli alati elanud piiratud ringis. Vanaema ei leppinud sellega, et isa ega tema linnas käivad sugulased ei rääkinud tadziki keelt. Vaarisa oli olnud
annaabi.ee 
