Naer on protsess, millest võtab osa kogu organism. Naer on motoorne refleks, mis nõuab näo 15 lihasgrupi kooskõlastatud tegevust ja muutusi hingamises. Oskuse naerda saame sündides ning see ei ole õpitav. Naer saab alguse ajupiirkonnast, mis reguleerib und ja tundeid. Iga inimene pole võimeline tõeliselt, süadamest naerma. Lasteasutuste tervisekasvatuse tegevustes võiks rohkem kasutada naeru kasulikkuse teemat ning näha rohkem vaeva materjali leidmisel ja mitte pidada seda tabuteemaks. Lastevanemad võiksid oma lapsi rohkem naerma innustada kui seda pidurdada,
............................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9 SISSEJUHATUS 2 Käesolev referaat räägib autoagressioonist ehk tahtlikust enesevigastamisest. Antud käitumine noorte seas on väga aktuaalne, kuid irooniliselt on see tembeldatud ka tabuteemaks, millest ühiskonnas väga ei räägita. Tegemist on emotsionaalselt väga raske probleemiga, mis peaks olema rohkem päevavalgel. Referaadi eesmärk on tõstatada tähelepanu autoagressiivsele käitumisele, sest taolise käitumise all kannatavad noored on tihti "nähtamatud" ning teised nende ümber samuti teadmatuses. Olles ise oma tutvusringkonnas selle probleemi all kannatavate inimestega kokku puutunud, julgen väita, et see on teema, millest peab rohkem rääkima.
peatükki enesetapust raamatus ,,Vaimne tervis" (2007: 262, 482). Siinkohal on aga huvitav tõdeda, miks sellest nii vähe räägitakse -- tänapäeval on surmaga lõppevate uudiste igakülgne kajastamine telekanalite ja ajalehtede uudiste üks põhiteemasid. Kui tõdeda, et ,,igal aastal teeb enesetapu rohkem inimesi, kui hukkub kogu maailma mitmesugustes konfliktides kokku (WHO 2006: 5)", peaksid meediakanalid suitsiiditeemat täis olema. Ilmselt peetakse seda siiski tabuteemaks, millest väga rääkida ei soovita ja seda eesmärgiga, et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et
Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003) Orant. Illustratsioon7 Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8. 10 Jumalaema. Emadust ülistati ja kujutati juba arhailistes kultuurides, kritluses sai ka emadus senisest erineva tähenduse. Seni au sees peetud viljakus muutus tabuteemaks, jumalaema ei ole naine, vaid pühak. Maisest ja lihalikust viljakuse võrdkujust sai pühalikkuse ja puutumatuse sümbol: “Varasemal ajal koobastes austatud emakujud (…) paigutati nüüd templitesse ja universaalse emaduse anonüümne esindaja asendati jumalustega, mis vähehaaval kaotasid oma ktoonilise iseloomu ehk ühenduse maa ja viljakusega.” (Onasch, Schnieper 2003: 22). Kolmainsus
edasine kavandamine. Teadusuuringute tulemused aitavad leida väitlusobjekti keelekümbluse pooldajate ja vastaste vahelistesse diskussioonidesse. Teisisõnu: senised viited Kanada, Soome, ja Kataloonia kogemustele vajavad täiendamist Eesti-poolse ainestikuga. Uuringutes peaksid koha leidma ka ebaõnnestumised ja nende põhjuste analüüs. Senistes välismaistes uuringutes pole tagasilöökidest tavaliselt juttu. Ebaõnnestumised ei tohiks jääda tabuteemaks, sest just vigadest õppimine võimaldab edaspidi ette näha riske ja ennetada ohte. Eesti oludes tähendab see näiteks ka Paldiski-sarnaste juhtumitega arvestamist. 10. Keelekümblus juhindub kehtiva(te)st õppekava(de)st Õppekavast juhindumist kinnitavad ka keelekümblust kasutavad koolid (nt Annelinna Gümnaasium, Aseri Keskkool). Õpioskuste sisu ja tasemete määramine ning nende hindamine on aga seni jäänud koolide endi mureks. Nende ridade autoril puuduvad andmed, kas koolid on
rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus) Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi. Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt. geeniuste spermapangad ja sellega võimekate inimeste geene levitada). Kogu eugeenika muutus pikaks ajaks tabuteemaks. 1948 keelati N. Liidus geneetikaalased uuringud täielikult. Põlu alla sattusid ka statistikaalased uuringud ja küberneetika. Toimus teadlaste sattumine isolatsiooni, paljud kunagi kuulsad Vene teadlased hukati või surid vangis. Näiteks Nikolai Koltsov (avastas 1903 tsütoskeleti, 1927 oletas, et geneetiline info on salvestatud 2-ahelalisse hiidmolekuli, mille ahelad on komplementaarsed) , Sergei Tšetverikov (üritas leida geneetilist põhjust looduslikult valikule). 3 4
annaabi.ee 
