individuaalseid iseärasusi. Neuropsühholoogia uurib aju ja vaimsete protsesside vahelisi seoseid ning nede seaduspärasusi. (1, lk 88) Käesoleva referaadi ülesandeks on anda üldine süstematisseritud ülevaade ja tutvustus mäluhäirete liikidest ja tunnustest. 3 2 Mälu protsessid Mälu realiseerib neljas protsessis: omandamine, säilitamine, reprodutseerimine ja taastundmine. Omanadamine toimub iga närvierutuse jõudmisel kesknärvisüsteemi, võib olla tahtlik sihipärase õppimise kujul, võib olla ka stiihiline. (3, lk 128). Ilma ajukahjustuseta kestab säilitamine väga pikka aega. Mõned tähelepanekud lubavad väita, et igast ajju saabunud närvierutusest jääv jälg püsib kuni ajutegevuse lõpemiseni. Säilitamist saab jälgida enegrammide reprodutseerimisel, mis on mälus säilitatud faktide ja asjaolude aktualiseerumine teadvuses enegrammide ekfooria
ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal 10. Mõisted Erutuslävi Ärritus kutsub erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus
Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigitatakse aistingute järgi. Taju liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed, eriliik on ajataju. Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi. Kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu on informatsiooni säilitamine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. Mälu on liigprotsess mis koosneb: meeldejätmine meelespidamine meeldetuletamine taastundmine unustamine. Kujutlus Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine taasesiletoomine teadvuses. Kujutlus on seotud taju ja mäluga. Fantaasia on tunnetus protsess, mis seisneb uute kujundite loomises. Fantaasia ja kujutlus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud. Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut
Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu tähelepanu ülevõim tahtliku tähelepanu ees ning tahtlikku tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja inimese individuaalne tähelepanu stiil. (Tankler, M. 43-45) Mälu ja mälu areng Mälu on koht, kus säilitatakse signaali informatsioon peale selle mõju lõppemist. Mäluprotsessi koostisosad on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletamine ja taastundmine. Neid saab üksteisest vaid tinglikult lahutada, kuna nad kohaati kattuvad ja lähevad üksteiseks üle. Meeldejätmist saab omaorda liigitada mehhaaniliseks või mõtestatuks meeldejätmiseks ja tahtmatuks ja tahtlikuks meeldejätmiseks. Fenomen, mille puhul näib, et mälu suureneb, nimetatakse reministsentsi efektiks. Väidetavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis tähendab seoste loomist juba salvestatud objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist
protseduuriline mälu hoiab kauem oskusi meeles kui semantiline mälu Unustamine käib teatud tehnikatega, et inimesed saaksid traumadest üle Mäluprotsessi koostisosad: Meeldejätmine ehk omandamine salvestamine Meelespidamine ehk säilitamine mäletamine Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine meeldetuletamine Taastundmine ehk äratundmine Kui luua sarnane kontekst, siis on võimalik meeldetuletamist soodustada Igasuguse omandamise juures mängib rolli materjali asend. Materjali algus ja lõpp omandatakse paremini kui keskmine osa - emotsiooni põhine Mälu on seotud emotsioonidega ja see on ka põhjus, miks teksti keskosa jääb halvemini meelde kui algus ja lõpp Kognitiivne mälu aitab inimestel paremini informatsiooni omandada kui inimene ei ole väsinud ja ta on positiivne
- isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni * adultne areng- täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste * seniilsus e raukusjärk- paljunemisvõime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. Ümbritseva maailma tunnetamine laieneb. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Verbaalsed signaalid. Liikuv, emotsioonid! Mittetahteline, aga vahendatud mälu. 3. MUDILASIGA- 3.-6. mäng, fantaasia, tahe,iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust. 4. KOOLIEELIKU VÕI VARANE KOOLIIGA- 6.-7. võimete sihipärane arendamine. Kõlbeliste
annaabi.ee 
