kompimismeel. Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. Sellised on näiteks taju-, mõtlemise- ja soovi- või tahtmiseidee. Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Sellised on näiteks naudingu- ja kannatuseidee. Mõistus on võimeline nii liht kui liitideedega sooritama järgmisi operatsioone: Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama(mälu on võime taastekitada neid ideid, mida soovitakse; mälu ei ole mahuti, kus need ideed asuksid). Ideed võivad ka mõistusest kaduda, kui need unustatakse. Sellisel juhul jääb mõistus ideest ilma, nagu teda ei oleks seal kunagi olnudki. Inimene kes on noorena jäänud pimedaks. Mõnel on mõistus hea, mõnel halvem. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema, st tegema kindlaks ideedevahelisi suhteid ulatuse, astme, aja, koha jne järgi.
1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast,
lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur peaks aitama põliseurooplastel neid kui «teist» mõtestada ja omaks võtta. Aga ka vanade olijate vahel on probleeme. Euroopa kultuuri ei saa vaadeldada lahus Euroopa viimastest poliitilistest arengutest. Vahepeal kostis juba rõõmuhääli, et rahvusriik on tasapisi hääbumas ja ees sirab uus valgustusajastu, kaheksateistkümnes sajand kõrgemal astmel. Nüüd näeme, et rahvusriigi kadumine oli kommunismi kokkuvarisemisele järgnenud eufooriast tekkinud illusioon.
väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor
Tal on keerdtrepiga sarnaneva kaksikspiraali ehk kaksikheeliksi struktuur. Selle avastasid 1953. aastal Cambridge'is Cavendishi laboratooriumis Francis Crick ja James Watson. Kaksikspiraali keermeid ühendavad omavahel aluste paarid, mis vastavad keerdtrepi astmetele. DNA sisaldab nelja alust. Need on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. Nende järjestus keerdtrepi astmetes kannab geneetilist informatsiooni, mis võimaldab DNA-l koostada enda ümber organismi ja ennast taastekitada. Iseenda kopeerimise käigus tekivad aluste omavahelises suhtes või järjestuses piki spiraali vead. Enamikul juhtudel kaob või väheneb vigade tõttu DNA taastekkevõime. Seega põhjustavad geneetilised vead ehk mutatsioonid väljasuremist. Kuid üksikjuhtudel võib mutatsioon soodustada DNA püsimist ja reproduktsiooni. Sellised geneetilise koodi muutused on soodsad. Nende kaudu muutub DNA aluste järjestuses sisalduv informatsioon üha keerukamaks
Tal on keerdtrepiga sarnaneva kaksikspiraali ehk kaksikheeliksi struktuur. Selle avastasid 1953. aastal Cambridge'is Cavendishi laboratooriumis Francis Crick ja James Watson. Kaksikspiraali keermeid ühendavad omavahel aluste paarid, mis vastavad keerdtrepi astmetele. DNA sisaldab nelja alust. Need on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. Nende järjestus keerdtrepi astmetes kannab geneetilist informatsiooni, mis võimaldab DNA-l koostada enda ümber organismi ja ennast taastekitada. Iseenda kopeerimise käigus tekivad aluste omavahelises suhtes või järjestuses piki spiraali vead. Enamikul juhtudel kaob või väheneb vigade tõttu DNA taastekkevõime. Seega põhjustavad geneetilised vead ehk mutatsioonid väljasuremist. Kuid üksikjuhtudel võib mutatsioon soodustada DNA püsimist ja reproduktsiooni. Sellised geneetilise koodi muutused on soodsad. Nende kaudu muutub DNA aluste järjestuses sisalduv informatsioon üha keerukamaks
annaabi.ee 
