Kool 9 Klass Nimi Taara Usk Referaat Asukoht 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS TAARA USKU………………………………………………………...3 2. TAARA USU AJALUGU……………………………………………………………….....4 3. TUNTUMAD TAARALASED……………………………………………………………..5 4. USU PÕHIMÕTTED……………………………………………………………………….6 5. TAARAUSU KALENDER………………………………………………………………...7 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………….8 1. Sissejuhatus Taarausku Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine
Uus testament ) Taara usk on Eesti usupaganlik rahvuslik usuline liikumine. Kõige levinum oli see aastal 1930, aga eksisteerib praegugi. Praegu on Eestis registreeritud kaks taarausuliste ühendust. Nende eesmärk on luua vöörmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püütud muinasusundit taaselustada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olemas kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik. Pühitsetud taaralased kantsid kaelas hõbedast medaljoni, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Tähistati mitmeid tähtpäev, kõige tähtsam neist on Jüriöö ülestõusu mälestuspäev.
kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks
Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sygavaim aime ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Pühitsetud taaralased kandsid kaelas hõbedast medaljoni tõletit, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Taaralaste rituaalidel põletati urikivil urituld. Taarausu juhtide (eeskätt Marta Lepp-Utuste) välja töötatud stsenaariumide järgi toimetati abielu pühitsemist, surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi ja rituaale. Tähistati mitmeid rahvuslikke-usulisi tähtpäevi, millest olulisem oli Jüriöö ülestõusu mälestuspäev. Jüriöö mälestuseks rajati Sõjamäe hiis
· Voodoo uskujad arvavad, et neid juhib nende · Nime sai eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt hing · Eesmärk luua võõrmõjudest vaba eesti · Hingede väljakutsumine väga tähtis, arvatakse, rahvuslik religioon ja usk pidi olema tasakaalus et nad räägivad jumalate ja armastatud surnute teadusliku maailmapildiga eest. · Pühitsetud taaralased kandsid hõbedast · Voodoo - Haiti peamine religioon medaljoni kaelas · Sümboliks nukk: Kindla inimese hinge · Põletati urikivil urituld esindamine, saab mõjutada isikut oma soovide järgi, populaarseimaks eesmärgiks rünnata · Taarausu juhid toimetasid abielu pühitsemist,
need eestlaste hulgas olid kättesaadavad vaid kitsale haritlasringile. Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi "Kalevipoja" rahvaväljaande vahendusel 1862 (2. trükk 1875). Eepose avavärss "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" juhib eriliselt tähelepanu ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule. Nimi Vanemuine esineb eeposes küll vaid 3 korda, Taara aga ligi 50 korda. Lisanduvad Uku 27 korda, taaralased 11 korda, Kreutzwaldi leiutatud õnnemaa Kungla 13 korda ja Ahti 1 kord. Eepose ilmumisega võttis eesti rahvuslik liikumine 1860. aastail tõsiselt hoogu. Ootuspäraselt sai Tartus 1865 asutatud lauluselts nimeks "Vanemuine". Ja kui Tallinnas 1866. aasta suvel toimus saksa laulupidu, siis oli Faehlmanni sugulane, sadamameister Fählmann sadama lähedale ehitanud lauljate rongkäigule auvärava, millel kandlega istuv laulujumal Vanemuine pani iga koorilipu otsa
(ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis. Toimus Ridala ärkamine, inimesed läksid kõrtside asemel usulistele kogunemistele. 1884. aastal ristiti esimesed baptistid Ungru jões. 1905. toimus ususallivuse manifest selle järgi võis usku vahetada, enne ei tohtinud. 1923. aastal EAÕK Konstatinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdisktsioonis. 1925. taaralased uue Eesti traditsiooni loomine; nad andsid toetuse nimede eestistamisele, see oli Eesti rahvusliku teadvuse tõstmine (rahvariided). 1925. aastal võeti vastu usuühingute ja nende liitude seadus. Nõukogude võimul õnnestus katkestada paljud usulised traditsioonid. Sellega kaasnes religiooni naeruvääristamine ja repressioonid usklike inimeste vastu. Eestis on 2 õigeusu kirikut. Nende juhte nimetatakse Tallinna ja kogu Eesti metropoliitideks (Kornelius ja Stefanus).
annaabi.ee 
