aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on
ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab iseennast; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord müristab nagu kahurväga ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus Taanilinn Tallinn, ühiskond, alkool, naised, ilu ja armastus. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas.
väejuht. 1219. aastal tungisid Eestisse taanlaste väed kuningas Valdemar II juhtimisel, kes maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Nende vallutus ja rüüsteretkede tulemusena olid taanlased üheskoos sakslastega aastaks 1222 kogu mandriEesti endale allutanud. Seejärel üritati kanda kinnitada Saaremaal, kuid tänu saarlaste vaprale vastuhakule alustati ülestõusu ka mandril. Peagi olid kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda edukalt eestlased ei suutnud võita viimast suur välilahingut II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Aastal 1227 alistas kristlik sõjaline ordu Mõõgavendade ordu eestlaste viimse tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seal viibinud inimesed. Saarlased alistusid ja olid surmaähvardusel nõus ristimisega. 1227
vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Baltimaad, 1225 - 1250. Baltimaad, 1225 - 1250. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed
Rootslaste sissetung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte, aga ikkagi sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti võõrvõimule allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele.
The soil is very fertile for crop growing but industry is also widely developed. Järvamaa is located in the centre of Estonia and boasts the best agricultural land in the country. Raplamaa is Estonia's rural centre, with level fields on limestone bedrocks, bogs and karst areas. Also the capital of Estonia Tallinn is located in Harjumaa. Tallinn has had different names during the centuries Kolyvan, Lyndanise, Reval and Revel. The town came to be called Tallinn from Taanilinn (Danish town) after Danish conquest. Over the course of time Taanilinn was shortened to Tallinn. Today Tallinn is the largest city in Estonia, with a population of about 400 000. most of its people are engaged in industry. Tallinn boasts a wonderful medieval Old Town. Tallinn is a mixture of the modern and the medieval, where tradition goes hand in hans with the most recent trends. SOUTH ESTONIA South Estonia is a land of rolling hills and hillocks, preglacial valleys,
kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222.-1223. aasta ülestõus 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn).1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima
Tallinn was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-Idrisi in 1154, its name then being Kolyvan (probably derived from the name Kalev). In the 13th-century Chronicle of Henricus de Lettis the town was called Lyndanise. Later came Reval (presumably after the old county of Rävala), the name used by the Germans who ruled the country for seven centuries. Russians then modified Reval to Revel. For Estonians, the town came to be called Tallinn from Taanilinn (Danish town) after Danish conquest in the 13th century. Over the course of time, Taanilinn was shortened to Tallinn The place is believed to have been settled by Finno-Ugric peoples about 2500 BC. The Danes, led by King Valdemar II, conquered northern Estonia in 1219. Legend has it that one day, when the Danes were about to lose a bloody battle, the sky suddenly opened and a red flag with a white cross on it dropped down upon them from the heavens. This is allegedly how the Danes obtained
The people here are mostly engaged in industry- mainly the food industry (23%), trade (16%) and transport and communication (14%). History. Tallinn has a great history. It was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-Idrisi in 1154, its name then being Kolyvan. In the 13 th- century chronicle of Henricus de Lettis the town was called Lyndanise. Then it was called Reval for some time and finally Estonians started to call the town Tallinn from Taanilinn (Danish town) after the Danish conquest in the 13th century. The Knights of the Sword took Tallinn from the Danes in 1227 and made Toompea their fortress. In the middle of the 14th century Denmark sold its possessions in Estonia to the German Teutonic Order; Toompea became the seat of German-born gentry. A fortified wall was built between the Toompea (the Upper Town) and the Lower Town (inhabited by people of a lower social standing), as there were conflicts between the two
maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Baltimaad, 1225 - 1250. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 24.Taanlased Põhja-Eestis, rootslased Läänemaal 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1220 aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi . Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte
Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aasta suvel või sügisel maabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ning hakkas sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal tegid saarlased agaralt ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Varbolas tutvuti taanlaste poolt varbolastele kingituseks jäetud paterellidega (pildil), mille
põgenemisega taanlaste juurde. Umbes 500 tapetut jäi maha. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222.–1223. aasta ülestõus 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Saanud 29. jaanuaril 1223 innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Seejärel võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust
annaabi.ee 
