üldtuntud nähtus. Samuti jätab see keeleliselt veidi argikeelse mulje. Samas annab kirjavahemärkide ja suurtähtede puudumine lugejale võimaluse erinevaid kohti rõhutada ning esile tuua, mõtestades luulet igal lugemisel veidi erinevalt. Luuletus on intensiivne ja kõnetav, mistõttu võib teda vormiliselt mingil määral luulekaanonisse liigitada, kuid keeleliselt ta sinna siiski pigem ei kuulu. Alveri luuletus see-eest on taandridade näol saanud omapärase väljanägemise, mis kirjeldab üheaegselt originaalsust ning korraliku vormi olemasolu. Keeleliselt on tema luule musikaalne ning rangelt õigekeelsusreegleid järgiv. Ta on rõhku pannud kõlale ning sisse toonud mõne riimigi. See näitab, et nii vormiliselt kui ka keeleliselt peaks tema luuletus olema osa luulekaanonist. Mõlema autori luuletust analüüsides ning neid võrreldes võime jõuda järelduseni, et
värvipime, aga tänu Channel funktsioonile suudab ta inimese silma jaoks kuvada erineates toonides värve. 1.7 Paths 1.8 Paragraph Paragraph paneel on tekstitöötluse abivahend. See on heaks abiks, kui failil on palju teksti. Paragraph paneel võimaldab kasutajal muuta teksti küljendust vastavalt siis kas paremale, keskele või vasakule äärde. Lisaks saab määrata teksti kauguse vasakust äärest, kui ka paremast äärest ning saab muuta taandridade kaugust. 1.9 Character Character paneel sisaldab kõik seaded, mis on seotud tekstitöötlusega. Seda kasutatakse, et muuta fonti, stiili, fondi suurust, värvi. Kõige kasulikumad tekstitöötluse tööriistad asuvad Character paneeli kolmandas sektsioonis. Eelnevalt teksti ära märgistamisel saab muuta tähtede pikkust, asetsemis kaugust üksteisest (kui on vaja palju teksti ühele kitsale reale mahutada) ning mitme tekstireaga tegelemisel muuta ridade kaugust üksteisest.
ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus ARVUSTUS retsensioon, üks kellegagi. ajakirjanduse põhizanr. · kaks peamist osa: küsimus ja vastus · omane kriitiline laad, käsitletakse uusi · algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, raamatuid, teatrietendusi, filme, milles tuuakse esile põhiprobleem kunstinäitusi jne · küsimused ja vastused eristatakse · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka taandridade ja erineva trükiga tutvustada-reklaamida ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes
?? ei eralda lahtreid !!! 1; 2; 3 5; 6; 7 Jrk.nr Nimi Mat. Kem. Füüs, Kokku 5 Christel 5 4 3 12 4 Karmo 4 3 5 12 8 Kristiina 3 4 4 11 Kokku 12 11 12 35 Plokkstiil Taandridade asemel kasutatakse lõikude vahel suuremaid reavahesid e. Plokkstiili. Plokkstiil: Format Paragraph Spacing Before ja After Lisamine : Before / After" = 6p, 12p... 40 Eemaldamine : ,, Before / After" = 0 NB! Ära pane ette ja taha korraga täiendavat reavahet ! ( saad 2x suurema vahe kui vaja! ) Internetist kopeeritud tekstilt eelmada korraldus ,,Auto" ! GRAAFIKUD = arvjoonised = Diagrammid
ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus põhizanr. kellegagi. · omane kriitiline laad, käsitletakse uusi · kaks peamist osa: küsimus ja vastus raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi · algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles jne tuuakse esile põhiprobleem · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka · küsimused ja vastused eristatakse tutvustada-reklaamida taandridade ja erineva trükiga ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang
suhteid. Üleminekud Et tekst oleks kergesti loetav, peab ära märkima teksti osade piirid ja osutama, millised on seosed nende vahel. võib osutada üleminekut juhtlõigult teema arendusele, eri alateemade piire, kõnelejate vahetumist jne. Selleks on kaks võttestikku: graafiline ja sisuline. Graafiline võttestik. Piiride osutamine taandridadega. Siin kehtib üks lihtne põhimõte: üks graafiline lõik peaks sisaldama ainult ühe alateema materjali. On kaks sellist reeglit taandridade paigutamiseks: • Parim on märkida iga alateema algus taandreaga ehk teha üks alateema võrdseks ühe graafilise lõiguga. Selline tekst on selge ja kergesti loetav ja see peaks olema põhiline lõigustamisviis. • Autor võib teha ühe alateema mitmeks graafiliseks lõiguks. Alateema arendus peab olema küllalt pikk. Lisaks on võimalik nihutada alateema piiri taandrea suhtes.
kellegagi. Intervjuu kaks peamist osa on küsimus ja vastus. Intervjuud juhib ajakirjanik, kelle küsimused moodustavad usutluse selgroo ja peavad juhtima püstitatud probleemi lahendamisele. Intervjueeritav on vastaja rollis, tema ülesanne on ajakirjanikku ja lugejaid veenda ning midagi uskuma panna. Intervjuu algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles tuuakse esile põhiprobleem. Intervjuu vormistamisel eristatakse küsimused ja vastused taandridade ja erineva trükiga. Tekstile lisatakse tavaliselt intervjueeritava pilt või pildid. intonatsioon kõne toon, mille kaudu väljendub kõneleja või kirjutaja suhe kujutatavasse. Intonatsioon võib olla neutraalne, pidulik, irooniline, vihane jmt. intriig põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse
annaabi.ee 
