maitsestatud isegi kerge huumoriga, mida võib pidada ideaalilähedaseks. Mõlema luuletuse ja autori kahjuks räägib asjaolu, et kumbki luuletus pole rahvusromantiline, mida luulekaanonisse kuulumise puhul küllaltki tähtsaks peetakse. Alveri luules on päris palju traditsioonilisust, Kolk aga mõnes mõttes murrab reegleid. Kui Alveri luuletuses on selgelt näha keelekorrektsus ehk antud juhul õigekeelsus ning korralikud laused suure algustähe ning punktiga, kasutanud on ta ka taandeid, siis Kolk on hoopis keele reegleid eiranud, mistõttu puuduvad luuletusest nii suured algustähed, punktid kui ka komad. Seega Kolk on pigem mängulisem - Hennoste järgi on see väga hea, sest "veidi hull võib olla". 1 Vormilises mõttes on võimalik mõlemates luuletustes leida erinevaid interpreteerimisvõimalusi
{ lause1; lause1; lause2; lause2; }else{ } lause3; else lause4; {lause3; } lause4; } {}sulgude paigutus oma valida, kuid programmi lihtsamaks lugemiseks on soovitatav kindlasti kasutada taandeid. Tingimus koosneb alati kolmest osast- muutuja nimi, operaator, väärtus Näiteks: if(abi>=3) kui muutuja abi suurus on suurem või võrdne 3-ga if(abi=="kool") kui muutuja abi väärtus on samaselt võrdne sõnaga "kool" if(abi==kool) kui muutuja väärtus on samaselt võrdne muutuja kool väärtusega Tingimus if(muutuja tehtemärk väärtus) a>5 if(a < 5) kaks eraldi piirkonda: a < 5 või a < 10 if(a < 5 || a > 10)
Paljusid lihtsaid algoritme võib protseduuriks või funktsiooniks vormida ilma sõnagi kommentaariks lisamata. Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise keelest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabulaatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare. Igal programmeerijal kujuneb aja jooksul välja oma 'käekiri', millest suur osa kajastub programmi vormistamise harjumustes - programmeerija STIILIS. Hea vormistus on hea stiili tunnuseks. 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. Iga identifikaatori kohustuslikuks osaks peaks olema string, mis viitab identifikaatori SISULISELE tähendusele - see on ennastselgitavuse aluseks
tema koopa ümber luusimas ja aknast sisse piilumas. Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. Kas see lõik on ikka rööpselt joondatud, kui ei ole, siis miks??? Leia viga ja paranda see. Harjutus 6. Siia on tipitud üks lõik teksti. ENTER-it ei vajutata enne kui lõigu lõpul, sest muidu katkestatakse lõik ja alustatakse teist. Ridade vahetamine on teatavasti arvuti töö. Proovi erinevaid taandeid sellel lõigul. Praegu on taandrida umbes 1 cm kaugusel, sest ülemine kolmnurkpiiraja on joonlaual sellel kaugusel. Võta hiirega sellest kinni ja vii ta 3 cm kaugusele. Vii see 2 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja näitab ära koha, kus kõik read lõpevad. Nihuta seda ette poole ja taha poole, jälgi muutumist! Jäta see siis 12 cm kaugusele. Siia on tipitud teine lõik teksti. Muuda taandelõiku, liiguta alumist vasakpoolset piirajat. Vii see 3 cm kohale. Mis juhtus
baseline, sub, super, top, text-top, middle, bottom, text-bottom. Võimalik on määrata ka protsentides. text-transform Võimaldab esitada teksti suurte algustähtedega, suurtähtedena või väiketähtedena. Võimalikud väärtused: capitalize, uppercase, lowercase. text-align Märgib tekstiplokkide joondust. Võimalikud väärtused: center, left, right, justify. text-indent Märgib teksti taandeid. Mõõdetakse tollides (in), sentimeetrites (cm), pikselites (px). line-height Märgib tekstirea kõrgust. Väärtus esitatakse kas numbrites (1.2), pikkusühikutes (1.2em) või protsentides (120%). P { line-height: 1.2; font-size: 10pt } P { line-height: 1.2em; font-size: 10pt } P { line-height: 120%; font-size: 10pt } Täiendame eelnevat CSS laadilehe näidet teksti omadustega
Christel Jah Ei Jah 20 Tabelid Kasutatakse parasiid koode:
| 1.veerg |
|---|
Märgistada tekst; teisaldamine samasse dokumenti - vedada hiirega uude kohta; kopeerimine samasse või teise dokumenti - CTRL + vedada uude kohta. TEKSTI (MÄRGI) VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME)) Font grupi nuppudest saab muuta teksti fonti, suurust (0,5 pt täpsusega; 1pt=0,35 mm), paksuks, kursiivi, valida erinevaid allajoonimise laade, muuta täheregistrit jne. Lõik (Paragraph) grupi nuppudest saab kujundada tekstilõike (üleval: nummerdada, vähendada/suurendada taandeid, sorteerida; all: joondada, muuta rea ja lõigu vahesid, varjustada ja ääristada).' Laadid (Styles) grupis on võimalik valida valmiskujundatud laade (nt pealkirjalaadid) ja neid muuta, lisada ja hallata. FONT GRUPI RIPPLOEND (CTRL+D) Font kirjatüüp (valitud Times New Roman) Fondi laad (Font style): Harilik (Regular) Kursiiv (Italic) Paks (Bold) Paks Kursiiv (Bold Italic) Suurus (Size) (1pt=0,35mm); Fondi värv (Font color) teksti värv
Summa := 0; For Indeks := 1 To LiikmeteArv Do Summa := Summa + Jada[Indeks]; ArvujadaSumma := Summa; End; Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise kee- lest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabu- laatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare. Igal programmeerijal kujuneb aja jooksul välja oma 'käekiri', millest suur osa kajastub programmi vormistamise harjumustes - programmeerija STIILIS. Hea vormistus on hea stiili tunnuseks. Kommentaaride kasutamisest teen ma juttu järgmises teemas, seekord vaat- leme lähemalt identifikaatoreid ja taanete kasutamist. 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. Iga identifikaatori kohustuslikuks osaks peaks olema string, mis viitab
Summa := 0; For Indeks := 1 To LiikmeteArv Do Summa := Summa + Jada[Indeks]; ArvujadaSumma := Summa; End; Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise kee- lest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabu- laatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare. Igal programmeerijal kujuneb aja jooksul välja oma 'käekiri', millest suur osa kajastub programmi vormistamise harjumustes - programmeerija STIILIS. Hea vormistus on hea stiili tunnuseks. Kommentaaride kasutamisest teen ma juttu järgmises teemas, seekord vaat- leme lähemalt identifikaatoreid ja taanete kasutamist. 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. Iga identifikaatori kohustuslikuks osaks peaks olema string, mis viitab
annaabi.ee 
