risttelje suhtes võrdub üksikjõudude momentide summaga sama telje suhtes. Varignoni teoreemi tingimused: kehale mõjub jõusüsteem (F1), mille resultant on Fres Jõusüsteemi taandamise erijuhtumid. 1.Fo=0; Mo0. Süsteem taandub jõupaariks (tulemus kehtib iga taandamiskeskme korral). 2. Fo0; Mo=0. Peavektor on jõusüsteemi resultandiks. 3. Fo0; Mo0; mõlemad vektorid on omavahel risti. Vektorite ristseisu tunnus on Fo*Mo=0. Erijuhtum tekib sageli siis, kui taandatava süsteemi jõud on kas tasandilised või paralleelsed. 4. Fo0; Mo0; mõlemad vektorid on paralleelsed, mille tunnuseks on Fo x Mo=0, sellist süsteemi ühel ja samal sirgel mõjuvast jõu- ja momentvektorist nimetatakse jõukruviks ehk dünaamiks; jõukruvi mõjusirge on jõusüsteemi kesk- ehk tsentraaltelg. 5. Fo0; Mo0; mõlemad vektorid paiknevad suvalise nurga all, mille tunnuseks on Fo*Mo0 ja Fo x Mo 0. Süsteemi saab taandamiskeskme sobiva valikuga edasi lihtsustada jõukruviks. 6
Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO 4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse.
Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mida saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase
reduktsiooni all. Kaks reduktsionismi liiki: mõisteline reduktsioon, ontoloogiline reduktsioon Mõistelise reduktsiooni puhul esitatakse sõnavaras, mis ei sisalda taandatavat mõistet, selle mõiste rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused ammendavad kõik faktid ja omadused selle nähtuste kohta, mida redutseeritakse. Taandatava ning taandava nähtuse kirjeldamiseks kasutatavad terminid on erineva tähendusega, kuid faktid on ontoloogiliselt ainult ühte liiki. Üks viis ontoloogiliseks reduktsiooniks on teoreetiline reduktsioon. Väited omaduste taandamisest teineteisele tulenevad baasväitest, et esimest omadust iseloomustav teooria taandub teooriale, mis iseloomustab teist omadust. Reduktsioone ajaloos. Tegelikke reduktsioone teaduse ajaloost: Geneetika reduktsioon
3. Kui nurk on väiksem kui 2 , siis saab nurgale anda ühe kujudest ± , 2 - või 3 ± , ± . Kui taandamisel kasutatakse kujusid ± ja 2 - , siis funktsiooni 2 2 3 nimetus ei muutu; kui aga kasutatakse ± , ± , siis siinus asendub koosinusega ja 2 2 vastupidi ning tangens asendub oma pöördväärtusega. Märk arvestatakse taandatava funktsiooni järgi. Taandamisvalemid sisalduvad järgmises tabelis. Nurk ± 3 2 - ± ± Funkts. 2 2 ( - ) sin cos msin - cos - sin cos msin - cos ± sin cos
3 , . Kui taandamisel kasutatakse kujusid ja 2 , siis funktsiooni 2 2 3 nimetus ei muutu; kui aga kasutatakse , , siis siinus asendub koosinusega ja 2 2 vastupidi ning tangens asendub oma pöördväärtusega. Märk arvestatakse taandatava funktsiooni järgi. Taandamisvalemid sisalduvad järgmises tabelis. Nurk 3 2 Funkts. 2 2 sin cos msin cos sin
annaabi.ee 
