sellepärast, et ta väriseb. Kas see ikka on nii? Mitmed on James-Lange teooriat kritiseerinud. Minu isikliku skeptilisuse kinnituseks on nt S.Freud James-Langele etteheitnud, et too uurib kesta, mitte aga emotsioonide psühholoogilist tuuma (autor). Cannon-Bardi teooria (1927) Vastavalt Cannoni ja Bardi esitatud skeemile on emotsionaalsed seisundid seletatavad kesknärvisüsteemi tegevusega ehk emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju ning on vahetult seotud taalamusega (nägemiskühmuga) (Lunge, 1980, 14). Peale selle, et emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos on kehalised muutused üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral, kuid kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (Eensalu, 2011). Cannon-Bardi teooria erineb James-Lange teooriast seetõttu, et selle teooria kohaselt paneb teatud
Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni.
Terve hulk kaasasündinud närvirakkude hulki, millest oleneb kaasasündinud liigutuste pagas. Ei kanna endas psüühilisi funktsioone, ei ole kesksed õppimiseks. Frontaalsagara neuropsühholoogia 11 Erinevad mikrotasandid (anatoomia). F koor jaotub tsütoarhitektoonilisteks aladeks. Erinevad koorepiirkonnad seostuvad väga spetsiifiliselt koorealuste struktuuridega, nt taalamusega, mis jaotunud tuumadeks, need omakorda seoses eri koorealadega. Psüühiline akt: tõlgendab valguskiirte abil tulenevat infot piirjoontena. Taalamuse üldised seosed F-koorega; individuaalsed erinevused. Taalamuse väljund F-koorde on veelgi spetsiifilisem. F-koore väljund taalamusse on samuti spetsiifiline. Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. Väli 4 (motoorne): a. Väljundid i. Kortikospinaalne ja –bulbaarne (ajutüvi) -> õpitud ja kaasasündinud
sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. ➔ Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. ➔ Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu (umbes 1 minut) - info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) - närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. - Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada. 3) Mälu on kõige parem.
• Parempoolne spastiline hemiparees • 3 tulevad prim. motoorsest ajukoorest gyr.precentralisest • Keelekalle paremale ilma keele atroofiata • ülejäänud teistest motoorsetest ja sensoorsetest piirkondadest • Maitstunne kõikide maitsete osas korras • igal süsteemil erinevad ühendused, kas: väikeajuga, taalamusega, BT jne. • kus paikneb kahjustus? KV: Motoorse ajukoore kindlad pk. kontrollivad kindlate kehaosade liikumist. – Paremal capsula internas Katsed rCBF määramisel: vasaku ja parema HF erinevused – Vasakul capsula internas – Paremal ajutüves (tegmentumis) Premotoorne piirkond (B 6)
ning käbinääre (epifüüs). 41 Taalamust ühendavad suurajuga sensoorsed (aferentsed) närviteed. Kogu teave, mis saabub seljaajust ja alumistest ajuosadest, juhitakse esmalt taalamusse. See organ mängib filtri osa, juhtides ainult tähtsad signaalid edasi suurajju, et seal ei tekiks infouputust. Käbinääre toodab melatoniini nimelist hormooni, mis juhib organismi päeva ja öö vaheldumisrütmi. Hüpotaalamus on ühendatud taalamusega ning hüpofüüsitüve kaudu ka hüpofüüsiga. Ta juhib närvisignaalide väljasaatmist ja tähtsaid funktsioone reguleerivate hormoonide tootmist. Ajutüvi Keskaju, silda ja piklikaju koos nimetatakse ajutüveks. See sarnaneb oma ehituselt seljaajuga, sisaldab aga elutähtsaid närvikeskusi. Keskaju (mesencephalon) Keskaju asub vaheaju ja silla (pons) vahel. Keskajus asuv nucleus ruber koordineerib