SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sir...
Võidakse kasutada kondensaatorites, piesolektrilisi keraamilisi materjale kasutatakse ultraheliandurites, mikrofonides, kõlarites, võimendites. 5.6 Magnetilised omadused Püsimagnetile iseloomulikke omadusi saadakse lisaks metallisulamitele (Fe-sulamid, Ni- sulamid, FeNdB-sulamid (neomagnetid) ka keraamilistel materjalidel. Keraamilisi magnetmaterjale kutsutakse ferriitideks (mõiste ei kattu raua ferriidiga). Keraamiliste magnetite rakendusi: TV, raadio, elektroonsed süütesüsteemid, kõrgsageduskeevitusseadmed, magnetlintide- ja plaatide lugejad. 6. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste
pihustitega ja ühisanumaga toitesüsteem 15. Diiseltoitesüsteemi kõrgrõhupumbad: mitmeelemendiline reaspump, aksiaalkolviga jaoturpump. (1) lk. 128. 16. Diiseltoitesüsteemi pihustid. 17. Kiirusregulaatorid (1) lk. 124., lk. 146. 18. Traktorite ja autode elektrienergiasüsteemid. 19. Elektrivooluallikad: Akupatareid, generaatorid, nende töötamine ja karakteristikud. Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem. Süütesüsteemi ülesanne on küttesegu süütamine ottomootori põlemiskambrites. Segu süütab süüteküünla elektroodidevahel tekkiv sädelahendus, millel peab olema piisav energia (6... 15mJ) ja kestus (1...2ms). Kui sädelahendusel ei ole piisavalt energiat või jääb ta kestus lühikeseks, ei sütti kütusesegu alati ja mootor jätab (töötakte vahele). Siis suureneb
paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid
10 Kui sõita sujuvalt, gaasipedaal samas asendis, siis teab aju, et käigud võimalikult ruttu üles vahetada ja saavutada ökonoomseim tulemus.(on ka erandeid, kus erinevad juhtarvutid arvavad, et soovitakse sõita esimese käiguga võimalikult aeglaselt ja võimalikult suure kiirendusega sellisteks juhtudeks on välja mõeldud pool-automaat käigukastid (tiptronic, steptronic)). Diiselmootorite ajud, toite- ja süütesüsteemid on väga erinevad võrreldes ottomootori ajuga. Diiselmootori ajuga töötavad sarnased andurid, kuid toitesüsteemi seade pole mitte sissepritsesüsteem, vaid kõrgsurvel töötav pihustite komplekt. Samuti on silindrites kompressioonid suuremad kompressioon bensiinimoootoril ~8...14 bar/diiselmootoril kuni 40bar, surveastmetel suurt erinevust pole. Diiselmootori juhtploki infotehnoloogiline pool on sisuliselt sama võrreldes bensiinimootoriga autoaju korral.
Kui mootor ei tööta neljataktilise mootori müraga, on oht vigastada kolbi ja silindrit. Kruvi H võimaldab saada suuri pöördeid ja seejuures ka suurimat võimsust. Saagimisel tuleb aga meeles pidada, et maksimaalpööretel töötades tohib mootori normaalse õlituse tagamiseks gaasi järjest põhjas hoida mitte kauem kui 30 sekundit. Mootorsaag on ette nähtud töötamiseks ikkagi vahelduval töörežiimil. Süütesüsteemid Magneetosüüde Süütesüsteemi ülesanne on tekitada säde küttesegu süütamiseks silindris. Mootorsaagidel kasutatakse kahesugust süüdet: kontaktidega magneetosüüdet ja kontaktivaba türistor-magneetosüüdet ehk elektronsüüdet. Magneetosüütesüsteem koosneb püsimagnetitega hoorattast, alusest, süüteküünlast, juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras).
Ainuke lööksütikuga pommi viga on see, et lõhkemiseks peab ta langema objektile just sütikuga. Asetades pommi teise otsa stabilisaatorid või tillukese langevarju, lendab see just sütik ees ja plah-vatab sihile jõudes. Pomm, millel on elavhõbepaukhappe sool kummaski otsas, lendab õhku ükskõik millist otsapidi põrutada, kuid ta kipub plahvatama ka juhul, kui tema kandja peaks üle kraavi hüppama. 4.2.3 ELEKTRILINE SÜÜDE. Elektrilised süütesüsteemid on enamasti ohutuimad ja kindlamaid. Elektrisüsteemid sobivad ideaalselt hävi-tustöödeks, kui nende sooritajal pole erilist sissekukkumisohtu. Vaid kaks pooli 500 jala pikkuse juhtmega ja autoaku, ning saabki ohutust kaugusest laengu õhku lennutada ja veenduda, et keegi juhuslikult viga ei saa. Sekundi täpsusega võib paika panna ka plahvatuse aja. Ka saab plahvatuse vähem kui sekundiga ära hoida, kui keegi äkitselt kipub plahvatuskoha poole või kui politseiauto juhtub mööda sõitma
annaabi.ee 
